Mozarti ooperilooming
suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad
inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt
humaanne.
Ta alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Gluck oli Viinis ja
Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega, Mozartit tema reform aga
otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest
ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises
olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks
draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses
ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks
väljendusvahendiks.
Nii Gluck kui Mozart otsisid ooperilaval elutruudust, ent Mozart seadis siingi
muusikalised kriteeriumid esikohale: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja
annaabi.ee 
