Jäälind
Ka ei viibinud inimesed varematel aegadel ilmselt kuigi
tihti, asja ees, teist taga, tema elupaikades. Peale selle on jäälind üsna inimpelglik ja käitub
eriti pesitsusajal pisut peiduliselt.
Siiski ei jää see varblasest veidi suurem (kehapikkus 1819,5 cm) pisut jässaka kerega lind jõe
või oja kohal aga tähelepanelikule loodusehuvilisele naljalt märkamata. Tema selg ja
sabapealne on ere-taevassinised, muu ülapool tuhmroheline peente helesinakate tähnidega,
rind ja kõhualune on ookerjalt roostepunakad. Selliselt värvunud sulestiku tõttu on nii
6
kõrgemalt kui ka altpoolt vaadates raske lindu silmata: ühelt poolt sulab ta kokku veest
peegelduva taevasina ja kaldapuistu rohelusega, samuti veesiseste taimede fooniga, teiselt
poolt aga liiva- või savipaljandite taustaga.
Jäälindude eredal värvusel on seega hoopis teistsugune otstarve kui kevadel hundrüüga
annaabi.ee 
