Antarktika
2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90%
Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2
Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m)
Jaheda vee pärast on A. loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke.
Planktonikülluse pärast elab seal palju vaalu, kalmaare, hülgeid ja linde; A. on
maailma tähtsaim vaalapüügipiirkond. Vaalade arvu vähenemise tõttu on kiiresti
paljunenud *krill (peamine vaalatoit)."
Kergueleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s)
(aasta keskm. t° --45 kuni -- 55 °C)
Merilõvid
Antarktika merilõvil on vooljas keha, mida katab pruunikaspunane karv. Isasloomad
on suuremad kui emasloomad, nad võivad kasvada kuni 4 meetri pikkuseks. Nende
kaela ümbritseb pikkadest karvadest koosnev lakk. Kõik merilõviliigid elavad suurte
karjadena meres, aga kui jõuab kätte paljunemisaeg, suunduvad nad rannaaladele.
Isased võitlevad üksteisega, et saada oma haaremisse rohkem emaseid. Viimastel
annaabi.ee 
