Fosforiit - selle levik-kasutamine ja perpektiivid
Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis 1861. aastal tähelepanu oobolusfosforiidile kui
fosforväetiste võimalikule toorainele ja selle kergele rikastatavusele sõelumisel. Sealtpeale algas
fosforiidi teaduslik uurimine. Oobulusfosforiidi tõsisem uurimine algas aga alles pärast 1.
maailmasõda (Lauringson, Reier, 1981). 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" ja Tallinna lähedal
Iru küla juures alustati uuringuid. Tööd kestsid kaks aastat, mille tulemusena anti oobolusliivakivile
hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. Piiritleti Ülgase maardla ja 1924. aastal alustas seal
tööd esimene kaevandus ja rikastusvabrik. Toodeti taimekasvu vähesel määral soodustavat
fosforiidijahu. Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik töötasid kuni vabriku põlemiseni 1938. aastal. Uus
kaevandus ja vabrik asutati Maardu mõisas juba 1940. aastal. Seal toodeti fosforiiti kuni 1991. aastani,
kui lõpetati Eestis fosforiidi kaevandamine