Aine agregaatolek
Vedeliku edasisel
jahutamisel toimub kristallsatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri
olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaeng ehk
ioniseerivad gaasist saab plasma.
Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks
vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises
suunas. Gaas on aine korrastamata olek.
Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused ontemperatuur, rõhk ja ruumala.Samadel
tingimustel okupeerib võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks
normaaltingimustel (temperatuur 0°C, rõhk 1 atm) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 l.
Gaas on homogeenne. Kui segada kahte erinevat gaasi, siis nad segunevaddifusiooni
teel nii, et igas ruumipunktis oleks nende suhe ühesugune. Gaas, nagu vedelikki,
voolab ja võtab teda mahutava anuma kuju. Erinevalt vedelikust ei võta gaas enda alla