Euroopa energiamajandus Kaspar Koemets Mis on energiamajandus? Tööstusharu, mis toodab kütuseid ning elektri- ja soojusenergiat ja edastab energiiat tarbijale. Vanim energiaallikas on kütteks kasutatav puit, seejärel võeti kasutusele vee- ja tuuleenergia. Energia tootmise struktuur Enamus Euroopa riikide energiast tuleb impordist. Küpros, Malta ja Luxenburg saavad kogu vajamineva energia impordi teel. Eesti toodab umbes 90% oma tarbitud energiast ise cnoing onselles arvestuses Euroopa liidu liikmesriikide hulgas. Biomassist tuumajaamani Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma elektrist vee jõul
varustatud töökohad. Enamiku tööajast jälgivad nad radariekraani. Lähilennujuhid teevad oma tööd lennujuhtimistornis, kust avaneb vaade lennujaama territooriumile. Lennujuhtide täistööaeg on 35 tundi nädalas, igaaastane puhkus 35 päeva. Millised on töövahendid? Töövahendid on peaasjalikult kõrgtasemel tehnilised seadmed, arvutitehnika, raadiosidevahendid, radarseadmed kuid tähtsaim naist on ikkagi lennujuhi enda mõtlemine. Milliseid teadmisi ja oskusi onselles ametis vaja? Lennujuhid peavad põhjalikult tundma lennundust ja insenerialasid. Olulised on teadmised õhusõidukite ehitusest, lennuohutuse tagamisest, lennundusõigusest, aga ka kõrgemast ja rakendusmatemaatikast, füüsikast, materjaliõpetusest jm. Lennujuht peab suutma teha meeskonnatööd, lahendada probleeme ja langetada kiiresti õigeid otsuseid. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Lennujuhi eriala õpetatakse rakenduskõrghariduse tasemel Tartu
seetõttu tuleb eelisatada meetodeid , mis ujuvusvaru suurendavad , jättes ujuvusvaru mittemuutuvad meetodid teise järjekorda. Ujuvusvaru vähendavad meetmeid rakendatakse viimases järjekorras vedellasti pumpamine laeva ühelt pardalt teisele või ühest täävist teise tekitab laeva trimmiva momendi nii sukeldunud pardalt lasti eemaldamise tagajärjel kui ka sellesama lasti veestväljunud pardale võtmise tulemusena. Mainitud meetodi positiivne külg onselles , et ujuvusvaru ei väheneks , negatiivseks küljeks aga on laeva õigeks trimmiise aeglus , mis on tingitud pumpamisseadmete suheliselt väikesest tootlikust laeva õigeks trimmimisel ruumide uppumatuse teel tuleb püüda et vajalik trimmiv moment tekiks uputavate ruumide minimaalse mahu korral. Kui õigeks trimmimine mingitel kaalutlustel katkestatakse enne vastavate ruumide täielikku uppumatust , tuleb vabapindade