Paekivi ehk paas
Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk
peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks
(0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis
terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja
keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline.
Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi.
Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30%
CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa
dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad
kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab
kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide
väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli