Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel
- kiirguse . 1898.a.siirdus E.Rutherford Montreali, kus temast sai Mc Hilli ülikooli professor,
Kanadas jätkas ta radioaktiivsuse uurimist, lõi aatomite radioaktiivse lagunemise teooria ning hakkas
uurima - osakese hajumist aines. 1903.a.valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. 1907.a.
pöördus ta tagasi Inglismaale, kus temast sai Manchesteri ülikooli professor ning kus ta koos H .
Geigeriga konstrueeris esimese gaaslahendusloenduri kiirguse registreerimiseks. 1908.a. omisteti
E.R .- le Nobeli preemia keemiliste elementide radioaktiivse lagunemise ja nende keemiliste omaduste
uurimise eest. 1919.a.sai temast Cambridge ülikooli professor ning kuulsa Cavendishi laboratooriumi
direktor. Tema käe all kujunes välja terve füüsikute koolkond - N.Bohr, H.Geiger, E.Mardsen,
P.Kapitsa jt. Cavendishi perioodil teostas ta esimese tehistuumareaktsiooni, muutes lammastiku
hapnikuks, avastas prootoni, ennustas neutroni ja deutron 1 H 2 olemasolu, tõestas eksperimentaalselt
annaabi.ee 
