Kiiruse � , kiirenduse � , tangentsiaal- � � ja normaalkiirenduse � � vektoriaalsus selgus juba eelnevalt. Osutub, et ka nurk � pi , nurkkiirus � omega ja nurkkiirendus � on vektorid. See tuleneb asjaolust, et pöördenurga arvväärtus üksinda ei anna meile täit ettekujutust pöördest. Keha võib pöörduda ümber mitmesuguse telje. Seepärast on vaja näidata ka telje asendit ruumis, mille ümber toimub pöörlemine. Telje üks suundadest omistataksegi nurgavektorile � . Suund valitakse kruvireegli järgi. Kui pöördenurk on vektor, siis sellest võetud tuletis aja järgi st nurkkiirus � on samuti vektor. Analoogiliselt leiame, et ka nurkkiirendus � on vektor. � on alati nurgavektoriga samasihiline, kuid � ei lange üldiselt kokku pöörlemisteljega. Teljesihiline on see ainult fikseeritud telje puhul. Sel juhul on � nurkkiirusvektori � suunaline kiireneva ja vastassuunaline aeglustuva pöörlemise korral.
Mittespetsiifiline süsteem ei ole seotud ühegi spetsiifilise tundlikkuse analüüsiga ega kindlate reflektoorsete reaktsioonide vallandamisega. See süsteem saab informatsiooni proprioretseptorite, kuulmis- jt signaale kandvate spetsiifiliste teede külgharudelt. Ühele ja samale neuronile võivad saabuda mitmesuguse päritoluga impulsid keha erinevatelt retseptoritelt. Impulsside koondumine (konvergents) loob võimaluse nende vastastikusteks mõjutamisteks. Seepärast omistataksegi mittespetsiifilisele süsteemile suur tähtsus organismi funktsioonide integreerimisel. Mittespetsiifilise süsteemi neuronid on paljude erineva kujuga jätketega. Jätkete rohkus kindlustab impulsside laialdase leviku süsteemis. Tänu sellele võib üks närvirakk kokku puutuda ligikaudu 30 000 teise neuroniga. Närvirakkude asetuse ja seoste arvukuse alusel nim. peaaju tüve osa mittespetsiifilifi moodustisi ka retikulaarformatsiooniks e. võrkmoodustiseks.
Nimelt märgipaar n lõpetab jooksva rea ja alustab uut rida (kasutatakse käsureale teksti kirjutavates lausetes näiteid vt. lk. 45 ja 5253). Alustame nüüd lausete käsitlemist, piirdudes olulisemate põhilausetega (tavakasutajal läheb muid liike harva vaja). Iga lause on teatav list. Lausete vahele pole vaja panna mingeid eraldajaid. Üks levinumaid lauseid on omistamislause. Tema lihtsaim kuju on (setq muutujanimi avaldis) Avaldise väärtus muutujanimele omistataksegi. Omistamislauseteks on seega: (setq summa (+ A B C 7.5)) (setq nimi "Mart") (setq punkt `(5.6 8.4 7)) Mitut järjestikust omistamislauset võib ühendada ühte omistamislausesse, mida on mõistlik vormistada struktuursel kujul (alustav ja lõpetav sulg täpselt kohastikku), näiteks: (setq summa (+ A B C 7.5) nimi "Mart" punkt `(5.6 8.4 7) ) 39
annaabi.ee 
