Hõbe
sisaldab seetõttu hõbeioone. Hõbevesi tekib sel põhjusel, et vees absoluutselt lahustamatuid
aineid ei ole. Kui hoida vett hõbenõus 1 ööpäev, on vee hõbedasisaldus ühe liitri kohta
umbes üks kümnemiljondik grammi. Hõbevee kasutamise ajalugu ulatub iidestesse
aegadesse. Paljudel rahvastel on tavaks visata uude kaevu hõberahavõi ehteid. Neist
pärinevad hõbeioonid võivad parandada vee omadusi. Hõbeda omdust kaitsta vett riknemise
eest ja soodustada haavade paranemist kasutavad ära kirikutegelased. Nad väidavad, et
pühitsetud hõberisti asetamine vette või vee säilitamine kiriku hõbenõus annab veele
imettegeva mõju. Vee seismisel hõbenõus lähevad hõbeioonid nõu seintest lahusesse ning
vesi muutub steriilseks juba üsna väikses hõbeioonise kontsentratsiooni korral. Hõbevesi on
väga perspektiivne joogiveena. Joogivee desinifitseeimisel hõbeioonidega on kloorimise ja
annaabi.ee 
