Tšernoboli katastroof
ühtegi reaktori juhtimise reeglit[2]. Katse läbiviimise juhisest[3] oli kaks olulist
kõrvalekallet. Katseks valmistudes kahanes reaktori võimsus plaanitust väga palju
väiksemaks ilmselt operaatori eksimuse tõttu, aga ka võimsuse regulaatori
ebastabiilsuse tõttu reaktori väikesel võimsusel. Katse alustamiseks ei kasvatatud
reaktori võimsust 700 MW-ni. Reaktori juhend ei lubanud reaktori võimsust 700 MW-
ni kasvatada kiiremini kui poole tunniga ning reaktori omavajadusteks piisas 200
MW võimsusest. Kuivõrd reaktor oli kavas nagunii peatada, piirduti võimsuse
kasvatamisega 200 MW-ni.
Plahvatuseni viisid kiiretest režiimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek,
millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni
iseärasused. Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku
režiimi tagamist. Reaktor oli väikesel võimsusel positiivse reaktiivsusega (see polnud
reaktori operaatoritele teada)