Sõidupäevikut te ei pea. Kui suur maksukohustus tekib tööandjal? Arvutage ka käibemaksu summa, mida tööandja peab tasuma, et lubada teil kasutada autot ka isiklikuks otstarbeks. Erisoodustushind sõiduauto kasutamisel on tulumaksuseaduses fikseeritud, selleks on 256 eurot. Sõiduautode puhul on sisendkm 50% kui auto pole mõeldud ainult töösõitudeks. Tulumaksukohustus: 256/0,8*0,2=64 eurot Sotsiaalmaksukohustus: (256+64)*0,33=105,6 eurot Käibemaksu omatarvet siin ei teki, kui sõiduauto soetamisel ei saa tööandja 50% sisendkäibemaksuna maha arvata, st see jääb sisuliselt ettevõtte kuluks, seega käibemaksu tasutakse ühekordselt 1000 eurot. 12) Kasutate oma isiklikku autot töösõitude tegemiseks ja tööandja maksab teile selle eest hüvitist 200 eurot kuus. Peate ka sõidupäevikut, mille kohaselt teete töösõite 500 kilomeetrit kuus. Kas tööandjal tekib maksukohustus? Ja kui tekib, siis kui suur?
õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba a ... » 4) sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks, » NB! Ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisest oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ei teki käivet ega omatarvet. » Teisisõnu, kui tehakse ka omi sõite, siis 100% sisendkäibemaksu enam maha arvata ei saa » (ainus erand järgmisel slaidil) 30 4.09.2014 Sõiduauto omatarve » Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu rakendumisel ei loeta sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel enam omatarbeks ja käibeks » Endiselt on omatarve ja käive peamiselt
ning mida madalam on välisõhu temperatuur. Valemis esitatud rõhkude vahe paneb gaasi läbi katla liikuma või soodustab seda liikumist. Korstnale lisaks on katla puhul kasutusel veel suitsutõmbur ja õhuventilaator. Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab on enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse
generaatoripingelistes ahelates. Selliste skeemide eelised on: skeemi minimaalne elementide arv; suur töökindlus; odavus. Puudused: ploki käivitamise omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist; ploki seiskamisel omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist Ploki elektrilise skeemi paindlikkuse suurendamiseks (st vähendada omatarbe ümberlülitamisi) paigaldatakse tavaliselt võimsuslüliti ka generaatoripingele. See skeem võimaldab toita energiaploki omatarvet ka ploki käivitamisel ja seiskamisel. Selline skeem esitab väga kõrgeid nõudmisi generaatoripingelisele võimsuslülitile. (näit. 500MW generaatori korral võimsuslüliti nimivool on 20kA ja lahutusvool 160kA) Tänapäeval on generaatorite ahelates levinud õhk-, õli- ja SF6-lülitid. Elektrijaamade elektriskeemide puhul pööratakse erilist tähelepanu generaatori ja plokitrafo vahelise ühenduse töökindlusele. Selleks kasutatakse tänapäeval vaid voolujuhte. 11
ning mida madalam on välisõhu temperatuur. Valemis esitatud rõhkude vahe paneb gaasi läbi katla liikuma või soodustab seda liikumist. Korstnale lisaks on katla puhul kasutusel veel suitsutõmbur ja õhuventilaator. Kui kasutusel on ainult suitsutõmbur on gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse
Mõnedes maades on kasutusel maksimaalkoormuse määramiseks Velanderi valem: Pm = k1W + k 2 W (1.2) Kordajad k 1 ja k 2 sõltuvad suuresti kohalikest oludest ja tarbija iseloomust. Vastavad väärtused antakse käsiraamatutes. Rootsi kogemustel võiks väga li- gikaudu võtta, sõltumata tarbija iseloomust, tegurite keskmisteks väärtusteks k 1 = 0,00026 ja k 2 = 0,00221. Lisaks tarbijate koormusele tuleb arvestada võrgus ka alajaamade omatarvet ja võimsus- ning energiakadu. Vastavaid suurusi võib ligikaudselt prognoosida või võtta väga orienteerivad väärtused käsiraamatust. Näiteks võiks meie olu- des võtta väga orienteerivalt alajaama aastase omatarbeenergia ja omatarbe maksimaalkoormuse vastavalt tabelile 1.2. Tabel 1.2. Alajaamade omatarve Alajaama ülempinge W Pm kV MWh KW
annaabi.ee 
