Ateismist Eestis
küsimustel, äärmiselt populaarsed olid tõrvikurongkäigud. Tihti olid esindatud ka
vennasvabariikide või ida-bloki riikide noored, aga oli ka külalisi Kuubalt.
Suure osa oma eesmärgist suvepäevad täitsid - juba 1960. aasta raportis
öeldakse, et “leeriskäijate arvust on meil järele jäänud vaid ainult 40%.”.
Mis saab edasi?
Kõike eelnevat arvesse võttes võime me küsida - on siis ateismi levitatud ideedes
midagi eestlasele omasemat kui kristluse põhitõdedes ja kuhu see meid viinud
on?
Käesoleva visiooni üheks aluseks on Rein Veidemanni käsitlus eesti identiteedist
ja müüdist. Veidemanni järgi on eestlaste eneseväljenduse oluliseks osaks kultuur
(millesse aga kahtlemata kuulub ka religioon), ta räägib eesti rahvusest kui
kultuurilisest mõistest. Identiteediotsinguis oli oluline juurte otsimine, kuivõrd aga
ajalugu puudus (loe: oli äraolelemise, väikeste võitude ja väikeste kaotuste
annaabi.ee 
