Kultuurielu 1938
õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi
(teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid.
Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne
kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik
kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka
omariiklusperioodil loodud haritlaste kutseliidud, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate
Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid
ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu
kultuurielu ahatusse voolusängi. 1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade
paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge
eksperimenteerimine