Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermiga (tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta) vajalikke toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 C juurde. Seejärel valitakse välja viljastunud munarakud, mis sisaldavad kaht pronokleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Juhul, kui mehe sperma sialdav väga vähe viljastamisvõimelisi sperme, süstitakse üks valitud sperm mikropipeti abil otse omaraku tsütoplasmasse. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele (tavaliselt munarakudoonorile endale) siiratakse 2-3 embrüod (mitte kõik neist ei hakka arenema). Keskmiselt igal kolmandal katsel viib protseduur elusa lapse sünnini. Seejuures on sagenenud ka kaksikute ja isegi kolmikute sünnid. Umbes 25% edukatest
Iseloomulikeks pigmentideks on koratiin, ksantofüll, diatomiin ning klorofüll A ja C. Varuaine on enamasti õlitilgakestena. Paljunemine: Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt. Pooldumisel saab kumbki tütarrakk endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess. Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme. Nagu maismaataimedki, sisaldavad rohevetiktaimed klorofülli ja A ja B ning varuainena on tavaliselt plastiidides olev tärklis.
annaabi.ee 
