Võrumaa referaat
omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased.
"Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka.
Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku
väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat
üleolekutki.
Talupoeglik pool meist laulab ja tantsib, mängib pilli, peab lugu rahvalikust,
sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii
osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja
rahvusvaheline folkloorifestival, mis kogub korraldajate rõõmuks üha enam
populaarsust ja on saanud Võru linna visiitkaardiks.
Euroopalik pool sunnib olema kursis maailmas toimuvaga, korraldama
mitmesuguseid kontserte, ka tõsisest klassikalisest muusikast; akordioni ja
puhkpillipäevi.
Võrus käib ka vilgas teatrielu Võru Linnateater, Võru Draamastuudio, MTÜ
Papa Kreutzwaldi Õueteater, koolide näiteringide ja teiste Eesti teatrite
annaabi.ee 
