ometigi toimib. Eluilm viitab isikukeskusele, milles ilmaruum saab tähenduslikuks. Nagu igal elusolendil on oma spetsiifiline ja ainulaadne omailm, nii on igal inimesel individuaalne ja ainulaadne eluilm. Omailmad võivad osaliselt kattuda ning samamoodi võivad kattuda eluilmad. Tõenäoliselt on kõige sarnasemad eluilmad abikaasadel, kes jagavad samu kultuuritavasid, samu eetikanorme ja väärtushinnanguid. Kõige erinevamad eluilmad on aga eri kultuuridest pärit inimestel. Omailmas on kõik objektid ja suhted just nüüd ja praegu. Eluilm aga projitseeritakse aga nii minevikku kui ka tulevikku, nii aega kui ruumi. Eluilm sisaldab nii kehalisi objekte, vahemaid, käitumisakte kui ka väärtusi, lõhnu, värve, valgust ja kõikvõimalikke tundeid. 8 KOKKUVÕTE Maailm, milles me elame ja millega suhestume, on mitmeti mõistetav ning selle käsitamiseks, küsimuste esitamiseks ja neile vastamiseks on mitmeid viise
15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi
6. Partnerisemioos sugulised suhted, aga ka partneri äratundmine sümbioosis ja parasitismis, samuti järeltulijate või vanemloomade äratundmine. Edastatakse väljakujunenud, kindlapiirilisi ja tihti ritualiseerunud teateid. Omailma teooria Jakob von Uexküll Omailm on ,,keskkonna osa, mida subjekt valib oma liigispetsiifiliste meeleelundite abil vastavalt oma ülesehitusele ja bioloogilistele vajadustele. Kõik omailmas on tähistatud subjekti poolt tajumärkide ja mõjumärkide abil. Iga subjekt konstrueerib ise oma omailma." (Thure von Uexkülli sõnastik, Jakob ei defineerinud nii täpselt) Omailmateooria põhimõtted: Omailm on suletud terviklik üksus, alludes subjekti poolt omistatud tähendustele. Kaks dominanti: piiratus ja korrastatus. Pole olemas neutraalseid objekte ega neutraalset keskkonda (inimese
vastab jagamatule elementaaraistingule ehk momendimärgile. Inimese puhul on väiksemaiks tajutavaks ajaühikuks 1/18 sekundit. Oluline, et "moment on kõigi meelte jaoks ühepikkune, sest kogu meelelise tunnetuse aluseks on sama momendimärk". St inimkõrv tajub kaheksateist õhuvõnkumist sekundis ühtse helina, sama juhtub ka kaheksateistkümne löögiga vastu nahapinda, mis samuti jätab mulje ühtlasest survest. Inimese omailmas Tool istumisvarjund Laud toiduvarjund Taldrikud ja pokaalid (kollane ja punane = söömis- ja joomistoon) Põrand käimisvarjund Raamaturiiul lugemistoon Seinal tõkkevarjund Lambil valgustoon Koera omailm Söömisvarjund, istumisvarjund jne Kõigel muul on tõkkevarjund Pöördtoolil ei ole selle sileduse tõttu koera jaoks istumistooni Tähenduse tekitamine/tekkimine Eesmärk ja /loodus/plaan
annaabi.ee 
