VASK
Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina
sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne.
Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise
malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3
ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate
tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000
aastat vanad.
Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks
tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta
värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib
vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka
värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel
vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.
annaabi.ee 
