Mõisteid keemiast aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa. ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone.
DNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi replikatsioni. RNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni. Promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma. Mutatsioon DNA replikatsiooni käigus tekkinud vead DNA-ahelas, mida ei suutete ära parandada. Pärilik info avaldub valkude sünteesi kaudu Valgud mitmeid ülesandeid täitvad biomolekulid, mis koosnevad omabahel ühentatud aminohappedefa. Aminohappe aminorühmast (-HN2), karboksüül rühma (-cooh) ja kõrvalahel. Peptiidside ühe karbosüülrühma ja teise aminorühma vahel tekkinud keemiline side- Translatsioon valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele. Ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitkse valke. Koodon ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist.
annaabi.ee 
