Koolisüsteemi kujunemine 19.sajandil
lugemisoskust kirjutamisoskuse ja rehkendamisega. Hiljem aga tulid juurde ained,
mis laiendasid õpilase kui tulevase põllumehe silmaringi. Koolis sai õppida nüüd ka
ajalugu, geograafiat ja loodusteadust koos füüsikaga, mis aitasid kindlasti kaasa
hiljem talurahva elujärje parandamisele eks see ka aadlite eesmärk oli, kui
kihelkonnakoole looma hakati. Praktilisi teadmisi said õpilased viljapuuaedadest,
mille õpetajad omaalgatuskorras koolide juurde istutasid. Lõppudelõpuks olid
kihelkonnakoolid ka asendamatud külakoolmeistrite ettevalmistamisel ja ümbruse
kultuurielu juhtimisel.
19. sajandi teises pooles toimusid külakoolide juures suured reformid. Sotsiaal-
majanduslik olukord Eestis muutus, kaubalis-rahaliste suhete tekkimine ei sobinud
enam koduõppega. Erinevate lepingute sõlmine, põllukultuuride arendamine,
maaviljakuse parandamine nõudsid kõik kirjaoskajat maamees nii talus kui mõisas.