rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge. Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta. Olümpiasümbol Koosneb viiest omavahel põimunud rõngast Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia Punane Ameerika Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal Olümpialipp On valge, ilma ääristuseta põhjaga plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis Olümpiadeviis
korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Olümpialipul on valge ilma ääristuseta põhi, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. a Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esimest korda heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. a PanEgiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914.a juunis Pariisis kogunenud VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esimest korda 1920. a Antverpenis.
Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega? Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias. Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis Sarnasused? Autasustati inimesi pärgadega.
rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Olümpialipp Click to edit Master text styles Second level Third level Olümpialipp on valge, ilma ääristuseta Fourth level põhjaga Fifth level plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on
nimelises kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. · 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. · 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. · 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. · 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. · 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). · 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) · 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. · 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) · 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis)
kultuskohas. Nüüdisolümpiamängude ellukutsujaks oli Pierre de Coubertin. Ta õppis ajalugu ja filosoofiat, huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. 1892.aastal esines Pierre de Coubertin Sorbonnei ülikoolis ja rääkis vajadusest taaselustada Olümpiamängud. 1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis)
SISUKORD 2..........................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a
iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust on sätestatud, et suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelisele medali- ja punktiarvestustele on olümpamängude võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlase, mitte riikide vahel. Olümpiamänge sümboliseerib olümpialipp (vt.joon.1). Olümpialipp on valge, ilma äärsituseta põhjaga plague, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esmakordselt heisati olümpialipp 5.aprillil 1914.aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu
.............................................................. 4 1.4. Avatseremoonia ............................................................................................................... 5 1.5. Majutus.............................................................................................................................. 5 1.6. Olümpia muusika............................................................................................................... 5 1.7. Olümpialipp....................................................................................................................... 6 1.8. Autasud............................................................................................................................. 6 1.9. Olümpiamaskott................................................................................................................ 7 2. Tallinna purjeregatt 1980...................................................................
oliivipuuoksa ja tunnistusega. Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. aastal. Muusika kirjutas Spyros Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Ametlikuks hümniks kinnitati ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiarõngad Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia Punane - Ameerika Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis. Esmakordselt heisati 5. aprillil 1914 Aleksandrias. Ametlikult heisati lipp esmakordselt 1920. aasta. suveolümpiamängudel Antverpenis. Olümpiatuli... ...on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel.
puhuks komponeeris hümni Spyron Samaras, sõnad kirjutas Kostis Palamas. 1975. a. (teistel andmetel 1985) tunnistas ROK selle ametlikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. Näiteks 1936. a. Berliini olümpiamängudeks ja 1964. a. Innsbrucki taliolümpiamängudeks valiti hümn Richard Straussi teoste hulgast. · Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem on Rok-I ainuomand. Olümpialipp valmistati 1913. a. Priisis. Valgel põhjal on olümpiasümbol 5 omavahel põimuvat rõngast (joonis 1). Orginaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. a. olümpiamängude taasünni 20. aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. a. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. a. Belgia olümpiakomitee.
Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit IBU Rahvusvaheline Uisuspordi Liit ISU Vancouveri võistlusalad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Iluuisutamine ja jäätants Olümpiarõngad Punane Ameerika Must Aafrika Sinine Euroopa Roheline Austraalia Kollane Aasia Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis Esimest korda heisati lipp 5. aprillil 1914 Aleksandrias Ametlikult heisati lipp esimest korda 1920 aastal suveolümpiamängudel Antverpenis. Olümpiaprintsiibiks... ...nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt VanaRooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses".
Ning aja möödudes 1896.aastal valiti ta juba presidendiks. Seega sai Coubertini unistus tõeks, hakkasidki toimuma Olümpiamängud. Aga sellega kaasnesid ka paljud muutused. Üks nendest toimus enne 6.ndat nüüdisaja OM, seal võeti vastu , et kohtunike ja sportlaste esindajad peavad andma avaliku vande, milles nad lubavad ausalt ja õiglaselt järgida mängude traditsioonilisi reegleid ning olla valmis avalikuks ja ausaks võitluseks. Lisaks sellele vandele sai olümpia sümbolis olümpialipp, millel on 5 üksteisest läbipõimunud ringi valgel taustal, ringid sümboliseerivad erinevaid kontinente. See lipp heisati esimest korda 20.aprilil 1920.aastal Antverpenis seitsmendat korda toimunud Olümpiamängudel. Raamat oli hästi kirjutatud ning andis hea ülevaate Coubertini Olümpiaidee kujunemisest ja nüüdisaegsete Olümpiamängude sünnist. Eriti meeldis mulle see, et raamatus toodi välja Coubertini suhe oma isaga. Nimelt ta isa soovis, et pojast saaks ohvitser või diplomaat,
Vene enamlastega on seotud aga rohkemgi punast. Näiteks Punane terror oli kommunistide rakendatud vägivallakampaania, mille esimene suurem laine ujutas Venemaa üle 1905. ja 1917. aasta revolutsioonide vahel ja mis kommunistliku võimuhaarde järel kujunes üheks totalitaristlikuks võimumeetodiks. Venemaal oktoobripöörde eel ja ajal bolsevike toeks moodustatud relvaüksuseid nimetati aga Punakaardiks. 20. aprillil 1920 heisati Antwerpeni olümpiamängudel esimest korda olümpialipp. Olümpialipp koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on punane. Lipp sümboliseerib viie maailmajao liitu ning maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. 6 VÄRVI MÕJU INIMESELE Punast värvi on iseloomustatud järgmiselt: · jõud, energia, agressiivsus, oht · stiimul, instinkt, kirg · elujõulisus · tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi
Kinnised on nad seetõttu, et kaitsta helistajat võimaliku ebasobiva ilma eest, punased aga seetõttu, et neid oleks kerge märgata. Personaalia Eiríkr Punane ehk Erik Punane oli viiking, kes rajas Gröönimaale asunduse. Pühad Punased tähtpäevad Religioon Punane värv tähistab ka Kristuse kannatusi. Seetõttu peavad preestrid märtrite mälestusmissat punases missarüüs. Sport Punane kaart 20. aprillil 1920 heisati Antwerpeni olümpiamängudel esimest korda olümpialipp. Olümpialipp koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on punane. Lipp sümboliseerib viie maailmajao liitu ning maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Punane geograafias Punane meri Punaka tooni esinemise järgi on mitmed loodusgeograafilised objektid nimetatud punase järgi. Näiteks on arvatud, et India ookeani loodeosas paikneva Punase mere nimi tuleneb arvatavasti
34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas: Võimlemine ja tennis Tennis ja golf Ujumine ja võimlemine SuveOM ja talve OM 35. Õppeasutus, kus hakati esimesena viljelema mängulist ja sportlikku kehalist kasvatust oli Cambridge’i ülikool Sandhurst’i Sõjaväeakademia Rugby kolledž 36. Tänaseni kestavad Wenlocki olümpiamängude traditsiooni algataja oli William Penny Brooks Richard Chandler Robert Dover 37. Olümpialipp heisati esmakordselt aastal 1920 Ateena OM-l Pariisi OM-l Antverpeni OM-l 38. Olümpiatule süütamise rituaal viiakse Olümpias läbi alates aastal 1936 Ateena OM-st Amsterdami OM-st Berliini OM-st
kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole olümpiamängudele. OLÜMPIAMÄNGUDE SÜMBOOLIKA Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem on ROK-i ainuomand. Nende kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on Olümpiaharta järgi rangelt keelatud. Nende õiget kasutamist kontrollib iga riigi rahvuslik olümpiakomitee. OLÜMPIASÜMBOL 5 omavahel põimunud värvilist rõngast. Värvid alustades ülalt vasakult on: sinine, must, punane, kollane ning roheline. Vähemalt üks neist värvidest on iga riigi lipul, samuti sümboliseerivad need eri maailmajagudest
Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja roheline - Austraalia. Enne võistlusi antakse olümpiavanne - sportlased lubavad võistelda ausalt ja sõbralikult. Kui mängud on lõppenud, siis toimub suur lõpupidu ja kustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr
- kasvatada noorsugu spordi kaudu; - diskrimineerimise vähendamine spordi kaudu: - rahvusvaheline sõprus, solidaarsus, aus mäng. 7. Kirjelda olümpiamängude sümboolikat - olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast, mis on ühe- või mitmevärvilised. Olümpiarõngaste värvid tähistavad viit kontinenti: sinine Euroopat, must Aafrikat, punane Ameerikat, kollane Aasiat ja roheline Austraaliat. Olümpiarõngad moodusavad võrdhaarse trapetsi kuju. - olümpialipp on valgel taustal 3x2m mõõtmetega lipp, mille keskel asub olümpiasümbol ehk olümpiarõngad. - olümpiadeviis on ,,Citius. Altius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958
ujutakse individuaal : liblik selili rinnuli vaba teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand Martti Soosaar Jane Trepp Indrek Sei OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter 2008 Nimeta 10 eestlasest OM võitjat koos alaga. Gerd Kanter-kettaheide Alfred Neuland-tõstmine
olümpiatule. Pärast süütas Wayne Gretzky teise olümpiatule väljas. Sportlaste olümpiavande andis naisjäähokimängija Hayley Wickenheiser ja kohtunike vande andis Michel Verrault. Avatseremoonial peeti minutiline leinaseisak 21-aastase Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud. Leinaseisaku ajal olid Kanada ja olümpialipp langetatud poolde vardasse. Maskotid -Sumi, loomade kaitseingel, kelle peakate meenutab mõõkvaala, tiivad on kui äikselinnul ja võimsad jalad, kui mustal karul. -Quatchi, suurjalg, kellel jalas säärsaapad ja peas kõrvaklapid . -Miga, müstilise merilõvi, mõõkvaala ja karu meenutav kogum. Quatchi ja Miga olid olümpiamängude ametlikud maskotid. Sumi oli paraolümpiamängude maskott. Neile maskottidele lisaks oli mängudel ka
„Spordiliikumise alused“ SPORDI ÕIGUSKESKKOND JA SPORDIPOLIITIKA 1. Nimeta seadusi, mis reguleerivad Eestis sporti. (7) Eesti Spordiseadus Mittetulundusühingute seadus Kutseseadus Hasartmängumaksu seadus Eesti Kultuurkapitali seadus Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta? ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimise...
K I R J A N U D : Gerd Kanter viskamishoos. Olümpialipp. Beijing 2008. Olümpiastaadion väljastpoolt, tuledes. KASUTATUD KIRJANDUS: 1) Vikipeedia vaba entsüklopeedia; http://et.wikipedia.org/wiki/Kaasaegsed_ol %C3%BCmpiam%C3%A4ngud 2) Google. Img; http://images.google.com/images?hl=et&q=Beijing&gbv=2 ; http://images.google.com/images?gbv=2&hl=et&q=Ol%C3%BCmpiam %C3%A4ngud&btnG=Otsi+pilte
sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash. Tõrviku tõi spordihalli tuntud Kanada paraolümpiasportlane Rick Hansen. Avatseremoonial peeti minutiline leinaseisak 21-aastase Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud. Leinaseisaku ajal olid Kanada ja olümpialipp langetatud poolde vardasse. 3 Olümpiakoondis Vancouver 2010 - Eesti delegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Iluuisutamine 2 3 5 Laskesuusatamine 5 4 9 Murdmaasuusatamine 10 4 14
Viimasena sisenes staadionile korraldajamaa, kelle lippu kandis korvpalli superstaar Yao Ming. Eesti marssis Hiina tähestiku põhjal sisse 160-na ja meie lippu kandis judoka Martin Padar. Pärast võistkondade staadionil ülesrivistumist pidasid kõned olümpiamängude korralduskomitee president Liu Qi ja ROK-i president Jacques Rogge. Eesti aja järgi kell 18:36 avas Hiina president Hu Jintao Pekingi olümpiamängud. Seejärel heisati olümpialipp ja olümpiavande andsid sportlaste ja kohtunike esindajad. Tseremoonia viimase osana toodi staadionile olümpiatõrvik, mida kandis kordamööda kaheksa Hiina olümpiavõitjat. Seejärel anti tuli üle Hiina võimlejale, kolmekordsele olümpiavõitjale Li Ningile, kes tõusis trosside abil staadioni kohale õhku ja tule lõpuks süütas. Jaanson ja Endrekson tõid Eestile hõbedaJüri Jaanson ja Tõnu Endrekson tõid
Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie maailmajao ühtsust; olümpiarõnga värvid on sinine, kollane, must, roheline ja punane. Valge põhjaga plagu, mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab olümpialipu; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvuslipu värvuste hulka. Olümpialipp loodi 1914. aastal, esimest korda heisati 1920. aastal Belgias Antwerpenis. Paar kuud enne olümpiamänge toimub tseremoonia, mille käigus süüdatakse olümpiatuli. 1968. aastal võeti kasutusele olümpiamaskott – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpia traditsioonid 1) Avatseremoonia- Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa hümni.
14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati teekonda Belgiasse koos Soome koondisega. Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine, tõstmine ja poks, kokku 152 alal. Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp, mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu
Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel
taliolümpiamängud,puudega sportlaste jaoks paraolümpiamängud,teismeliste sportlaste jaoks noorte olümpiamängud. Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud rahvusvahelised spordiföderatsioonid,rahvuslikud olümpiakomiteed ja tulevaste olümpiamängude organiseerimiskomitee. Olümpiamängude olümpialinna valib ROK,see linn vastutab olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. Olümpiamängudega on seotud mitmed rituaalid ja sümbolid, näiteks olümpialipp,olümpiatuli ning ava -ja lõputseremoonia. Igal võistlusalal 1,2 ja 3 koha saanud sportlastele antakse olümpiamedal,kas kuld -,hõbe -või pronksmedal.Olümpialiikumine on pannud proovile mitmes vallas:boikotid,dopingu kasutamine,korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Kuulub 35 spordiala,30 distsipliini ja nelisada võistlusala. Suveolümpiamängudes on 26 ja taliolümpiamängudes 15 spordiala.Suveolümpiamängud on kergejõustik,ujumine,vehklemine ja iluvõimlemine. Taliolümpiamängud on
· 522 pKr Suur maavärisemine purustas Olümpia ehitised. · 551 pKr Teine suur maavärisemine täiendas purustusi. · umbes 600 pKr Kladeose jõesängi muutmisega kaasnevad üleujutused haarasid Olümpia ning matsid varemed liiva, savi ja kivirusude alla. http://de.wikipedia.org/upload/6/6c/Olympia-Stadion.jpg Olümpia staadion praegu 18 Nüüdisaegsed olümpiamängud Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud
Böömimaa, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi, Ungari, Urugai, USA, Uus-meremaa, Venemaa), otsustati korraldada I kaasaegsed om 1896. a. Ateenas 13.06.1894. a. moodustati ROK olümpialiikumise ja olümpiamängude korraldamise juhtimise kõrgeim organ. Sinna kuulus 14 liiget (kongressil osalenud riigid + lisainimesed Inglismaalt ja Prantsusmaalt). Olümpiaharta ROK'i põhikiri koos om korraldamise eeskirjadega Olümpiasümboolika: Olümpialipp 2x3m, valgel põhjal olümpiasümbol. heisati esmakordselt 1920 Olümpiasümbol 5 omavahel põimunud rõngast: sinine-must-punane; kollane-roheline. Coubertin'i mõte 1913. Olümpiadeviis ,,Citius, altius, fortius" väljendab olümpialiikumise püüdu. Autoriks prantslane H-M Didon Olümpiahümn muusika: Spyron Samaras; sõnad: Kostis Palamas. Esmakordselt esitati 1869. a. Olümpiatuli põles esmakordselt 1928. a. Al 1936. a. süüdatakse tuli Olympias
annaabi.ee 
