Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki
● 1968, 1969, 1970 ja 1972 võitsi Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali ● 1967-1972 püstitas ta 41 maailmarekordit ● Eesti parim sportlane 1967-1970 ja 1972 ● NSV Liidu parim sportlane ● Eesti Punase Risti teenetemärk Jüri Tarmak ● Sündinud 21. juulil 1946 ● Endine tipp kõrgushüppaja ● 1972 võitis olümpiamängudel kuldmedali kõrgushüppes Svetlana Tširkova ● Sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias ● Endine vehkleja ● 1968. ja 1972. võitsi ta olümpiakulla vehklemisnaiskonnas ● Maailmameistrivõistlustel sai ta kaks kulda ja hõbeda naiskonna koosseisus ja pronksi inviduaalselt ● 1969 Eesti parim naissportlane ● 2006 Valgetähe 3. klassi teenetemärk Jaak Uudmäe ● On sündinud 3.septembril 1954 Tallinnas ● Kergejõustiklane ● 1980 võitis olümpiakulla kolmikhüppes ● Euroopa meistrivõistlustel on võitnud nii hõbe,- kuld- kui ka pronksmedaleid. ● Erinevaid medaleid on ta võitnud
Click to edit Master text styles on endine NSV Liidu vehkleja ja Second level hilisem Eesti vehklemistreener. Third level Fourth level Fifth level 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Jaan Talts Click to edit Master text styles Second level Third level on Eesti tõstja. Ta on Fourth level Fifth level võitnud kaks olümpiamedalit; 1968.
Sporti võib pidada ka äriks. Spordis on omavahel seotud nii võistleja, sponsor, treener kui ka palju organisatsioone, kes on omavahel sõlminud lepingu. Iga osapool võidab ja teenib teiste pealt kasumit. Eestis tegeletakse tippspordiga vähe, kuid sportlasi, kes on saavutanud mõnel võistlusel hea koha, on Eesti kohta üpris palju. Andrus Veerpalu on minu arvates üks märkimisväärsemaid sportlasi Eestis, sest ta tõi meie riigile 2002. aastal palju kuulsust, võites Salt Lake City's olümpiakulla 15km distantsi läbimisel. Lisaks Veerpalule on kiiduväärt ka kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis samuti olümpiakulla 2008-l aastal Pekingis. Lisaks neile on teisigi tublisid ja rahvapoolarmastatud sportlasi. Sporti võib võtta nii meelelahutusena kui ka äri, töö ja karjäärina. Paljudele on sport meelelahutus ja töö korraga. Nad teevad sporti, sest neile meeldib ning samal ajal saavad palka. Tänu sportlastele teenivad ka treener ja sponsorid suuri summasid. Sarnaselt
kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 Massiarul Laiksaare vallas Pärnumaal) on Eestitõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali(vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali.
Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" LUGEMISMULJE
27,3 (1964) ja 1500 meetris 2.11,2 (1963). Võitis 1964 maailma parimale kiiruisutajale välja pandud Oscar Mathiseni auhinna. NSV Liidu teeneline meistersportlane 1964 33-kordne Eesti meister kiiruisutamises. Lisaks võitnud 3000 meetri takistusjooksus Eesti meistrivõistlustel kaks 2. kohta ja ühe 3. koha ning tulnud 1957 Eesti koolinoorte meistriks jäähokis. Svetlana Tsirkova (Lozovaja) Vehkleja Svetlana Tsirkova võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla 1968. aastal Mexico mängudel. 1969. aasatal võitis Tsirkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tsirkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tsirkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tsirkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom.
juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MMil leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks.
1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk Jaan Talts Parimad tulemused: Surumine 211 kg, rebimine 170 kg, tõukamine 222,5 kg, kolmevõistlus 587,5 kg ja kahevõistlus 380 kg. Jaan Talts (sündis 19. mail 1944 ) on Eesti tõstja. Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968
kindlamini kogu maailma noorsoo vennalikesse tunnetesse üksteise suhtes. Olgu edukas teie teatejooks.“ Eestlased Berliini OM-il Eestil oli välja pandud 37 liikmeline koondis. Eestlased võitsid nendelt mängudelt 7 medalit(2 kulda, 2 hõbedat, 3 pronksi). Medalivõidud tulid maadluses, poksis ja tõstmises. Eesti edukaim sportlane oli Kristjan Palusalu, kes esimese raskekaallasena suutis võita olümpiakulla nii kreeka-rooma kui vabamaadluses. Seejuures sai Palusalust esimene eestlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. Berliini mängudeks töötas Eesti Olümpia Kommitee välja spetsiaalse olümpiaülikonna. Ülikond koosnes inglise stiilis tumesinisest bostoni kaherealisest kuuest, vestist ja hallist flanellist ameerika lõikega pükstest, lisaks valged sonid.
Ta hoolitseb väga oma tervisest ja teeb õigeid harjutusi selleks, et vältida vigastusi. Gerd Kanteri elust: Gerd sündis Tallinnas. Ta õppis Vana-Vigala põhikoolis. Kooli ajal proovis ta palju erinevaid spordialasid, kuid lõpuks alles 17 aastaselt leidis ta kettaheite ja hakkas seda harrastama. Tema treeneriks sai Islandlane Vesteinn Hafsteinsson. 2000 aastast on ta treeninud pikkamööda ja rahulikult. 2008. Aastal Pekingis võitis Gerd Kanter olümpiakulla. Ta on ka Eesti rekordi autor. Tema eeskujud on: Aleksander Aberg, Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Alfred Oeter, Saksamaa jalgpallimeeskond, Myroni ,,Kettaheitja", Sylvester Stallone, Michel Jordan, Jaan Kanter, Ayrton Senna, Gunde Svan, Jürgen Schult, Õnnelik kana ja raamat ,,Tahtmine" Kuna ka mina harrastan sporti, siis mina võtan Gerd Kanteri nõuandeid kindlasti kuulda. Minu meelest need sammud motiveerisid mind ja ma leian et hakkan
Suusakahevõistluses osales N.Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Bobisõit. Koht:12,Nimi:Heino Ago Freiberg,Riik:Rootsi ,Võistlusala:kahehobi,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:1 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.10,3 Koht:5 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:10 000m ,Tulemus:16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla . X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. - 18.02.1968 Kiiruisutamine . Koht:12 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.07,2 Suusakahevõistlus. Koht:12 ,Nimi:Tõnu Haljand ,Riik:NSVL ,Võistlusala:individuaalne ,Tulemus:412,68 - hüpped 202,80, 15 km 50.40 (209,88) Tõnu Haljand sai Grenoble'i taliolümpial suusakahevõistluses 12. koha XIII taliolümpiamängud, Lake Placid · 13.02. - 24.02.1980 Suusakahevõitlus.
Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased. Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel olen kaasa elanud ka Gerd Kanterile, kes on samuti võitnud kuldmedali kettaheites. Talvel elasime kaasa suusatajatele Andrus Veerpalule ja Kristina Smigunile, kes on ka olümpiavõitjad. Need sportlased on alati eesti rahvale toonud häid tulemusi, ning nende üle võib alati uhkust tunda. Praegu ei ole nii põnev võistluseid vaadata. Seda põhjusel, et meil ei ole praegu nii tugevaid sportlasi. Üks tugevamaid on ikkagi Gerd Kanter, kellele me saame kaasa elada.
,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laulust ja igatsusest sai mõtestatud tegevus vabaduse nimel. Me võitsime ja tegime Eesti taas riigiks. Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. See on võimas. ,, President räägib vabadusest ja selle hoidmisest. ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi. Sest paljudki meist olid hakanud kõike ümbritsevat meie oma riiki, meie vabadust, meie vankumatuid õigusi pidama millekski täiesti iseenesestmõistetavaks.
suureks arvult, saagem suureks vaimult! ” See tsitaat on siiani vägagi aktuaalne, sest me saame oma elukvaliteeti parandada ainult töö, hariduse ja tubli pealehakkamisega. Me peaks võtma eeskuju teistest eestlastest. Mitmed meie rahvuskaaslased on saanud rahvusvahelise tunnustuse osaliseks. See näitab meile, et eestlane ei ole kuidagi teistest halvem ning ka tema on suuteline korda viima suuri asju. Näiteks Gerd Kanter võitles endale Pekingis välja olümpiakulla ning Arvo Pärti on tunnustatud mitmete muusikaauhindadega. Nendelt suurkujudelt tuleks õppust võtta. Eestlastel on palju suurepäraseid omadusi, mille abiga me oleme suutnud palju korda saata. Vaatamata sellele, tuleb meil tegeleda ka oma vigade ja pahedega, sest kui me neid ei ületa, siis me peame tulevikus sügavalt kahetsema. Aleks Mark 12L
Kokkuvõttes oleme suhteliselt sarnased geograafilisest vaatenurgast vaadates, kuid Sloveenia medalisaak Vancouveris trumpab Eesti saagi mitmekordselt üle. See näitab, et suurus ilmtingimata ei määra võimekust spordialadel, lihtsalt peab oskama õigel ajal alustada. Puudub see intuitsioon, see väike vahe, mis teeb võitjast olümpiavõitja. Nõukogude reziimi ajal suudeti need säravamad suusasõbrad õiges vanuses välja noppida ja nende valikute vilju on näinud kõik uudistes 4 olümpiakulla, 3 maailmameistritiitli ja mitmete muude medalite näol. Tundub, et võõrvõimuga läks ka hästi õlitatud spordimasinavärk. Viimastel aegadel on rohkem tähelepane hakatud pöörama sellele, mida noorte sporti juhtivad ametnikud teevad. Julges sõnavõtus kommenteeris Vene Federatsiooni president D. Medvedev kõigi aegade kehvemat Venemaa tulemust taliolümpialt, süüdistades ,,rasvastest kõutsidest" spordiametnike. Võib-olla pole õige hakata näpuga kohe
noorte laulu- ja apelsini vastu" esietendus Rahvusooper Estonias 2 2006 Kuninganna Elizabeth II tuleb riigivisiidile Eestisse Pekingist olümpiakulla 2008 soome-ugri rahvaste V tantsupidu 2007 lahkus näiteja ja lavastaja 2010 Leila Sääliku naasmine
Väike prints Oma mõtestes peab inimene jääma alati nooreks. Noorena on ju igal inimisel olnud suured ja kaugeleküündivad unistused. Kõik on tahtnud saada maailma parimaks: maailmakuulsaks näiteljaks, üle maailma tuntud füüsikuks, uusi seadusi avastada bioloogias, sportlaseks, kes võidab olümpiakulla. Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke plaanet, on ka lastel oma pisike maailm, millest väljaspool laiutab tundmatus
koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7. juulil abiellus Kristina Smigun Kristjan-Thor Vähiga. 17. juunil 2008 sündis neil tütar Victoria Kris. Lõppsõna: See aasta teatas Kristina Smigun-Vähi rõõmusõnumi- ta naaseb tagasi tippsporti, ta on alustanud raskete treeningutega, et valmistuda järgmiseks olümpiaks, loodame, et Kristina suudab raskustest üle saada ning hoiame talle pöialt! Kristina teel oma teise olümpiakulla poole. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi http://www.google.ee/images otsingumootor http://www.delfi.ee/news/sport/suusasport/article.php?id=22554949 5
Aasta aastalt kasvas osalejate arv ja tõusis publiku huvi. Osalejariikide arv on mitmekordistunud. Korraldajate põhiülesanne on hoida võistlusi kõrgetasemelisena, et Eesti publik saaks näha võimlemise maailmaparemikku. Läbi aastate on võistlustel osalenud sellised kuulsad võimlejad nagu: mitmekordsed maailma ja euroopameistrid ning olümpiamedalistid Natalja Lipkovskaja, Zarina Gizikova Venemaalt,Anna Bessonova Ukrainast,Venemaa 2000 ja 2004 aasta olümpiakulla võitnud naiskond, paljud teised euroopa ja maailmameistrid. Võistluste korraldamisel on peaettevõtjaks Võimlemisklubi Janika. Kiiduväärt koostöö on aastaid toimunud Eesti Võimlemisliidu, Tartu Linna, Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubiga. Paljud eraettevõtted on ürituse korraldamisel oma õla alla pannud. Iga aastased abilised on Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium. Võistluste lõpus toimub võimlejate gala esinemine
VILJAR LOOR Sünniaeg: 1. oktoober 1953 Sünnikoht: Tartu Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor võitis NSV Liidu koondisega olümpiakulla 1980. aastal Moskva mängudelt. Võrkpalli hakkas Tartus harrastama Ülo Palgi juhendamisel. Tallinnas jätkas treeninguid Raimond Pundi ja Ivan Dratsovi juhendamisel. 1973. aastal tuli Liidu koondislasena Euroopa juunioride meistriks. Jõudnud 1975. aastal Liidu põhikoondisse, sai Loori koduklubiks Moskva AKSK. 1975. aastal võitis esimese EM- tiitli, mida kordas veel 1977, 1979, 1981 ja 1983. Aastatel 1978 ja 1982 tuli Loor
Näiteks sportlased, kel hoolimata suurest treeningust tulemust kohe ei tule, ei tohiks alla anda, vaid kogemustest õppides veel rohkem pingutama ja end täiustama. Edu ei tule kunagi hetkega. Selle nimel tuleb töötada ja vaeva näha. Erki Nool ei saanud olümpiavõitjaks üleöö. Tal oli palju kaotusi enne kui ta jõudis tippu. Kui ta aga oleks peale esimest kaotust alla andnus siis oleks ta kunagi tundnud oma kaela ümber olümpiakulla raskust. Aga miks soovivad inimesed olla edukad ja mida on valmis selle nimel tegema? Inimese põhiolemus on juba selline, et tunnustus ei ole kellegi jaoks üleliigne ning tekitab hea enesetunde. On tore teha midagi hästi ja hingega ning sellel ei tohiks iseenesest mingeid negatiivseid tagajärgi olla. Samas kui mõelda näiteks lähiajaloole ning Teise maailmasõja suurtele juhtidele Hitlerile ja
Tänu vaimsele koormusele jäi oodatu tulemata. Ma arvan, et me eestlastena peaksime rahul olema tulemustega, mida sportlased on saavutanud. Ka Kanteri pronks oli ju siiski medal. Lihtsalt vahel on hetki, mis ei õnnestu nii nagu plaanitud. Kristiina Smigun-Vähi otsustas pärast spordi plusside ja miinuste kokku liitmist naasta tippsporti. Pärast kaheaastast pausi tulla uuesti tippsporti. Teha seda pere kõrvalt. On kindlasti väga keeruline. Täna me teame, et kahe olümpiakulla kõrvale tuli hõbe. Mõne jaoks ainult hõbe. Kuid olgem ausad, kui paljud meist üldse temasse uskusid. Suusahooaja algus oli kõike muud kui rõõmustav. Nii mõnigi eestlane kahtles Kristiina võimetes. Olgu parem kodus ja kasvatagu tütart. Eks Kristiina kahtles ka ise oma tagasituleku otsuses. Aga kui palju pisaraid ta alla neelama pidi, teab ta ise. Spordis ei ole kerge tippu jõuda lastel, kelle vanemad on ise nende treenerid, kuna
esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994
kellele tal mullusel MM-il Barcelonas tuli alla jääda. Finaal oli pealtvaatajatele väga põnev ja lõppes Phelpsi napi võiduga, kus ta oli olümpiarekordit ületava tulemusega 51,25 kõigest 4 sajandikuga kiirem Crockerist. 4x100 m kompleksujumises ei olnud Phelpsil enam vaja kuuenda kuldmedali saavutamiseks täie pingega osaleda. Ta ujus teatevõistluse eelujumises, kuid finaalist loobus Ian Crockeri kasuks. Võiskonnakaaslaste võit tõi ka Phelpsi kaela veel ühe olümpiakulla. Sellega sai temast kaheksa medaliga kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Kui Phelps oleks võitnud kaheksa kuldmedalit, oleks ta saanud oma sponsorilt Speedolt miljon dollarit. Montréal 2005 Michael Phelps alustas Montreali MM-i ebaõnnestunult, sest ta ei jõudnud 400 m vabaujumises finaali. Tema eelujumise aeg oli kõigest 3.50,53, kuigi isiklik rekord oli tal 3.46,73. See tulemus andis talle 18. koha. Oma esimese individuaalse kuldmedali Montreali MM-il sai
juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17. veebruaril tihedas lumesajus sõidetud 15 km distantsi järel tõusis Veerpalu kahekordsete olümpiavõitjate klubisse. Jaak Mae oli seekord viies. 2009. aastal tuli Veerpalu 15 km distantsil Liberecis taas maailmameistriks.
OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed OM toimusid 1896 Ateenas Kaasaegsete olümpiamängude taaselustaja Pierre de Coubertin, tema moto oli Citius, Atius, Fortius Olümpiade Citius, Atius, Fortius(kiiremini, kõrgemale, tugevamalt) Olümpialipp 5 rõngast, erinevad kontinendid Kus süüdatakse olümpiatuli? Päikesekiirte abil Olümpias, Hera templi varemete ees Millistel mängudel eestlased esmakordselt oma lipu all, kes tõi nendelt mängudelt Eestile esimese olümpiakulla? 1920, Belgias, Atwerperis, Alfred Neuland tõstmisesl Seni viimane kuldmedal võideti Eestile ja kes? Gerd Kanter 2008 Nimeta 10 eestlasest OM võitjat koos alaga. Gerd Kanter-kettaheide Alfred Neuland-tõstmine Erki Nool-kümnevõistlus, seitsmevõistlus Kristjan Palusalu-maadlus(kreeka-rooma) Eerika Salumäe-trikisõit Tiit Sokk-korvpall Jaan Talts-tõstmine Jaak Uudmäe-kolmikhüpe Andrus Veerpalu-suusatamine
plahvatuslik tegevus, kaitse, mööduv pall, võistkonnamäng ja muidugi eraldatud mänguväljakud. Kuna mäng areneb veel siiani, siis pole kahtlustki, et ta muutub veelgi paremaks, tugevamaks ja kiiremaks. 7 LISA 8 9 Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. 10 Kristjan Kais (sündinud 3. märtsil 1976 Paikusel) on eesti rannavõrkpallur. Koos sõbra Rivo Vesikuga moodustavad nad klubi Kais&Vesik. Kristjan Kaisi pikkus on 188 cm ja kaal 82 k g. Aastal 1999 alustas Kais Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas tööd sportmängude õpetajana, alates 2003. aastast on samas lektor.
McKinnie ja Francis Newton. Tiimide arvestuses ei olnud ameeriklastele vastast, kuna nad said kolmikvõidu. Kurb on aga see, et jänkid olid ainsad võistlejad sel ajal. Peale rohkem, kui sajandipikkust pausi, on golf taas arvatud olümpiaalade hulka. ROK'i 121. koosolekul arvati golf koos rugby-ga 2016 aasta olümpiamängude programmi. Kõik golfihuvilised ootavad seda sündmust suure huviga. Põhifavoriidiks peetakse kindlasti Tiger Woodsi. Kui Woods suudab veel olümpiakulla ka võita golfis, siis ta on läbi aegade parim golfar.
keda ma näinud olen. Tänan teid sellise mängu eest." Kui 1924. aasta lõpul kuulutas „Eesti Spordileht" välja küsitluse, et selgitada välja Eesti kõigi aegade suurimad sportlased, oli neist esimesel kohal kergejõustliklane Aleksander Klumberg, kellele järgnesid äsja Pariisis kuldmedali võitnud Eduard Pütsep ja 1920. aasta Antverpeni olümpia hõbemedalist, kergejõustliklane Jüri Lossman. Neljandale kohale jäi Eesti esimese olümpiakulla omanik, tõstja Alfred Neuland. 1920. aastatel tippvormis olevate populaarsete sportlastega konkureeris aga ka veel viis aastat pärast oma surma maadleja Georg Lurich, kes oli edetabelis viiendal kohal. Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928 11.-19. veebruaril 1928. aastal peeti Šveitsi talispordikeskuses Sankt Moritzis II taliolümpiamängud, millel osales 491 sportlast 25 riigist. Kuigi Eesti lipp oli lehvinud ka 1924
rikkus selle plaani Eesti maasportlane Jaak Uudmäe. "Viimased jõulised sammud, täpne paku tabamine ja kolm võimsat tõusva kaarega hüpet. Mõned kaasmaalased on püsti karanud ja karjuvad päris meeletult. Vaadanud tagasi maandumisjälgedele, reageerib ka tema, tagasihoidlik Eestimaa mees, rõõmu väljendava käe tõstmisega," kirjutati olümpiaraamatus Uudmäe 17.35se hüppe kohta. See, Eesti rekordit tähistav tulemus tõi Uudmäele ka olümpiakulla Sanejevi ees. "Sanejevi viimast katset mõõdeti väga kaua. Tulemusega viivitati, siis mul selline hull mõte tekkiski, et äkki mõõdetakse ära. Teadsin, et Sanejevi põlved olid haiged ja pikki hüppeid temalt loota ei saanud," on meenutanud Uudmäe. Liidu koondisse aastatel 1976 1983 kuulunud Uudmäe on pärast tippsportlase karjääri teinud treeneritööd, juhtinud peasekretärina Eesti kergejõustikuliitu ning praegu on Rocca al Mare kooli
3 kolmapäev 4 neljapäev 5 reede 6 laupäev 7 pühapäev mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Viktoriin Vastus Hinnang Mis aastal võitis Erki Nool olümpiakulla? Mis on Eesti suurim saar? Mitu jalga on ämblikul? A: 8; B: 6; C: 4 Kes on Eesti Vabariigi president? Mis aastal taasiseseisvus Eesti? Mis aastal peeti esimene jalgpalli MM? Mis kuul algas ja lõppes Teine maailmasõda? Lubatud viga 2 Täpne vastus 2p, ±2 aastat - 1 p - - - 2 Täpne vastus 2p, ±2 aastat - 1 p 2 Täpne vastus 2p, ±2 aastat - 1 p -
pronksi ning 4 x 10 km teatesuusatamises hõbeda. Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Grenoble 06.02-18.02.1968
Thessaloniki, AEK Ateena, UNICS Kazan, Moskva Dinamo, Ural Great, Moskva CSKA, Tartu Ülikool/Rock, Melbourne Tigers, BC Kalev/Cramo, BC Rakvere Tarvas. [7] Tiit Sokk (Tout Giannopoulos) Sünniaeg: 15. November, 1964 Sünnikoht: Tartu Klubid: Tallinna Kalev, Moskva Dinamo, Panathinaiks BC, Saloniki Aris Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus olümpiakulla aastal. [8] VIIDATUD ALLIKAD 1. Vikipeedia.(2012).[WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall (12.10 2012) 2. Baskeball.2012. [WWW] http://playbasketballgame.blogspot.com/ 3. Vikipeedia.(2012).[WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall (12.10 2012) 4. Tallinna ülikool.(2012). [WWW] http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/13_mrused.html 5. Tallinna ülikool.(2012). [WWW] http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/12_tehnika.html 6. Basket.(2012). [WWW] http://www.basket
maailmarekord 8m 90cm. Oma esimese olümpiavõidu saavutas kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Legendaarne USA kettaheitja Alfred Oerter võitis juba neljanda olümpiakuldmedali. München 1972 Kõikide alade peale kokku püstitati 49 maailma- ja 152 olümpiarekordit! Mängude suurüllataja oli Ukraina sprinter Valeri Borzov, kes võitis 100m ja 200m jooksu. Montreal 1976 Soomlane Lasse Viren võitis juba teist korda 5000m ja 10000m jooksu. Oma kolmanda olümpiakulla sai Montrealis kolmikhüppaja Viktor Sanejev. Moskva 1980 Silmapaistvalt esinesid Moskva olümpiamängudel eestlased. Jaak Uudmäe võitis kolmikhüppes kuldmedali. Vasaraheitja Jüri Tamm saavutas pronksmedali. Los Angeles 1984 Los Angelese mängude suurim kangelane oli vaieldamatult USA-d esindav Carl Lewis, kes võitis kergejõustikus 4 kuldmedalit. Soul 1988 Oma teise olümpiamängude pronksmedali võitis vasaraheitja Jüri Tamm. Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat
Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7 Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja 5 http://www.kalev.ee/est/?news=912542&category=32&Eesti-suusasportlased- taliolumpiamangudel-1936%E2%80%931980 6 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas 7 http://www.omkuld.ee/antson.htm
Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 1. Ants Antson NSVL 1500 m 2.10,3 5. Ants Antson NSVL 10 000 m 16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. 18.02.1968 Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 12. Ants Antson NSVL 1500 m 2.07,2 Suusakahevõistlus Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 12. Tõnu NSVL individuaalne 412,68 - hüpped Haljand 202,80, 15 km
Kristjan Kais ja Rivo Vesik, rannavõrkpalli alagrupiturniirVõrkpallurite ebaõnnestunud mängule võib leida mitu objektiivset põhjendust, kuid vähemalt ühe võidu pidanuks saama. Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks. Kergejõustik Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla! Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht 2005 Izmiri universiaadil 1. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht Eesti rekordi omanik 73.38 (2006) (maailma kõigi aegade kolmas tulemus) 2004-2008 Eesti meister Aleksander Tammert pääses kettaheites finaali ja sai 12. koha. Tema saavutused: 2004 Ateena olümpiamängudel 3. koht
XVII suveolümpiamängud, Rooma 1960 Meie mehi võistles NSVL-i, Kanada, Rootsi ja Hong Kongi lipu all. Parimaid tulemusi saavutasid Edvin Vesterby, kes jällegi võistles Rootsi lipu all ja sai maadluses 4. koha, Ergas Leps Kanada meeskonnast, sai kergejõustikus 8. koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha. XIX suveolümpiamängud, Mexico 1968 Tõnu Lepik saavutas Mexico olümpial
esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. Ekskursioon suusastaari noorusmaile: Ema Aino mäletab, et lapsepõlves oli poeg aeglane ja pikaldane. Kõike muud kui kiire. «See paneb mind ka imestama, et ta oma pika lihasega võidab Jaak Maed,» tunnistab Aino Veerpalu. Esimene treener säästis noort suusameest
,,Postimees" võeti sundhooldusele. Lisaks trükiajakirjandusele oli suur mõju avaliku arvamuse ja inimeste maailmavaadete kujundamisel ka raadiol. Esialgu oli raadio, mille regulaarsed saatet algasid 1926. aastal, eraaktsiaseltsi ,,Raadio-Ringhääling" ettevõtmine, mis muutus üha populaarsemaks pärast raadio riigistamist (1934) ning võimsa raadiojaama ehitamist Türile. Sport 1920. aastal võitis tõstja Alfred Neuland Antverpenis Eesti esimese olümpiakulla, tõstja Alfred Schmidt ja maratonijooksja Jüri Lossimann naasid hõbemedalitega. Tuntuimaks kergejõustiklaseks oli Aleksander Klumberg(Kolmpere) kelle nimele kuulus 1922-24 kümnevõistluse maailmarekord, ja kes võitis 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel pronksmedali. Kristjan Palusalu võitis 1936. aastal Berliinis kaks olümpiavõitu. 1938. aastal saavutas noor Paul Keres võidu raadiokontserdi AVRO poolt korraldatud maleturniiril Hollandis ning tunnistati seepeale ametlikult
duss, WC ja rõdu. Valida saab sauna või vanniga sviidi vahel. Hotellis on 6 sviiti, neist üks nimeline. Sviit on nime saanud hotellis viibinud kuulsa sportlase Sergei Bubka järgi. Sergey Bubka sviit Sergei Bubka on kuuekordne maailmameister (1983-1997) teivashüppes. Ukrainas sündinud ja kasvanud sportlane ületas 13. juulil 1985. aastal esimese sportlasena ajaloos 6 meetrit. 1988. aasta olümpiamängudel Soulis võitis Bubka olümpiakulla. Bubka on püstitanud 35 maailmarekordit. DOUBLE DE LUXE Hotellis on kokku 5 Double de Luxe tuba. 3 tuba on nimelised ning kannavad Kalev Mark Kostabi, Jonathan Edwardsi ja Joey Dunlopi nime. Toad on avara rõdu ja suurepärase merevaatega. Valida saab vanni, tavalise sauna või aurusaunaga toa vahel. Tubades on duss, WC, TV (kaabeltelevisioon ja Pay-TV), telefon, telefoniliin arvutiühenduse jaoks ja rõdu. Kalev Mark Kostabi
Ida- Saksamaa olümpiavõitjate pikka loetelu alustab poksija Wolfgang Behrendt, kes saavutas 1956. aasta Melbourne mängudel kuldmedali. Sarajevo 1984. aasta taliolümpiamängudel oli Ida-Saksa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim Christa Rothenburger, kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus. Alates 1968.aastast võistlesid erinevad riigid 2 eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.aastani. Saksamaa Demokraatlikul Vabariigil oli ka oma rahvuskoondis jalgpallis. Ida-Saksamaa helgeim hetk jalgpallis on 1976. aasta olümpiaturniiri võitmine. 1950ndate aatate algul tabas NSV Liitu ja läänemaailma beebibuum ehk sündimuse järsk tõus ning see jäi 20.sajandil viimaseks
vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Tiit Sokk sünniaeg: 15. november 1964 sünnikoht: Tartu Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale.
sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks käte jõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid. 19 TUNTUMAD ISIKUD Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu – 22. märts 2011) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Kristjan Kais (sündinud 3. märtsil 1976 Paikusel) on eesti rannavõrkpallur. Koos sõbra Rivo Vesikuga moodustavad nad klubi Kais&Vesik. Kristjan Kaisi pikkus on 188 cm ja kaal 82 kg. Aastal 1999 alustas Kais Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas tööd sportmängude õpetajana, alates 2003. aastast on samas lektor. Ta on Eesti meister saalivõrkpallis, viiekordne Eesti meister rannavolles ning kahekordne Eesti rannakuningas.
Ilmselt kardeti Lippu kui isikut enam kui tema kindlalt eeldatavat medalivõitu. Meistriks tuli siis 15.56-ga islandlane Gunnar Huseby.(Heuer_1997) 1948. aastal külmasõda pidav NSVL Londoni olümpiamängudel ei osalenud. Nii võitis kümnevõistluse 7139 punktiga ameeriklane Robert Mathias. Lipu selle hooaja tippmark oli aga Harkovis saavutatud 7780 punkti. Üle 600 punktine edu, lausa mäekõrgune. Ilmselt vaid Lipust sõltumatud asjaolud oleks võinud takistada sel hooajal olümpiakulla võitu. Sama hooaja kuuliõuke tippmark 16.73 oleks andnud hõbeda. 1950 aastal ei pääsenud Lipp 16.93-ga ohustama Husebyt, kes kaitses sel aastal EM-tiitlit 16.74-ga. (Raid_1996)Veel üks reaalne euroopameistrivõistluste kuldmedal saamata. 1952. aastal osales Lipp veel Helsingi olümpia eelses laagris kindla koondislasena, kuid KGB teatas jälle, et tal tuleb koju sõita. Olümpial küsinud kümnevõistleja Mathias teistelt koondislastelt Lipu kohta
aasta detsembris vigastuse tõttu. Alates 29. veebruarist 2008. mängib Müürsepp BC Kalev Cramos. Martin Müürsepp mängib ka Eesti korvpallikoondises. 17 2.4. Tiit Sokk · Sündinud: 15. november 1964 · Pikkus: 191 cm · Positsioon: 1 · Kaal: 90 kg Korvpallur Tiit Sokk võitis NSV Liidu koondise juhtmängijana olümpiakulla 1988. aasta Souli mängudel. Isa August Soku juhendamisel sporditeele sattunud Tiit Sokk jõudis 1981. aastal Liidu juunioride ja viis aastat hiljem Liidu täiskasvanute koondisse.Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. kaks aastat hiljem kuulus Sokk sellesse Liidu meeskonda, kes suutis olümpiaturniiril alistada suurfavoriidi USA ja võita kuldmedali. Tee olümpiaeduni ei olnud kerge. Turniiri alustati alagrupis kaotusega Jugoslaaviale
(2) Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis.(2) Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis ja juhindub IAAF ning Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest.(5) 4 Olümpiakulla kergejõustikus Eestile on toonud kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1972a. Münchenist, kolmikhüppaja Jaak Uudmäe 1980 a. Moskvast, kümnevõistleja Erki Nool 2000a. Sydnyst ja kettaheitja Gerd Kanter 2008 a. Pekingist.(4) Tähtsamad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on (2): 1. Olümpiamängud 2. Maailmameistrivõistlused 3. Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: 1. IAAF-i maailma karikavõistlused 2. Euroopa karikavõistlused 3
1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud. (Raul Rebane, 2010)20 4.4.2. Sportlikud saavutused Gerd Kanter on ühekordne olümpiavõitja. Oma olümpiakulla võitis ta 2008 Pekingis. Maailmameistrivõistlustelt on ta saanud ühe kulla Osaka 2007, kaks hõbedat Helsingis 2005 ja Daegus 2011 ja ühe pronksi Berliinis 2009. Euroopameistrivõistlustelt aastal 2006 Göteborgis hõbeda. Võitnud ka universaadilt kulla 2005 aastal. IAAF-i finaalvõistlustel on saanud kaks esimest, kaks teist ja kaks viiendat kohta. (Gerd Kanter, 2012) 4.4.3 Tunnustused Gerd Kanterit on tunnustatu Valgetähe 4. klassi teenetemärgiga 2006, Eesti Olümpiakomitee
45 ja James Beckford (Jamaika) 8.24. Kuid 12. augustil lõppvõistlusel saavutas Pedroso 8.70-ga kindla võidu, järgnesid Beckford (8.30) ja Powell (8.29). 1996. aasta suveolümpiamängudel USA-s Atlantas esindasid USA-d taas Lewis, Powell ja Greene. Avakatsel oli Powell 7.89-ga ameeriklastest parim, teisel katsel hüppas ta 8.17 ja tõusis teisele kohale (Lewis 8.14-ga kolmandaks). Kolmandal katsel hüppas Lewis 8.50, millega võitis neljanda järjestikuse olümpiakulla kaugushüppes. Greene hüppas 8.24, millega sai pronksi. Ainsana parandas oma tulemust kolmel viimasel katsel Beckford, kes 8.29-ga hüppas end hõbedale. Powell jäi 5. kohale, temal ja Greene'il kolm viimast katset ebaõnnestusid. Pedroso jäi 7.75-ga 12. kohale. Pärast Atlanta olümpiat Powell loobus spordist. Ta hakkas 2001 küll jälle treenima, et pääseda USA olümpiakoondises 2004. aasta suveolümpiamängudele, aga see plaan ei täitunud. 2009
annaabi.ee 
