varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt Aristokraadid Elukutselised sportlased Üliõpilased 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4
Spordiorganisatsioonid: 1) spordiklubi – eraõiguslik juriidiline isik, mille põhitegevus on spordi arendamine; 2) maakonna spordiliit – maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid; 3) spordialaliit – spordiala harrastavate spordiklubide üleriigiline ühendus, kes spordiala rahvusvahelise spordialaliidu ning rahvusliku olümpiakomitee liikmena spordiala esindab ja kellel on ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid; 4) spordiühendus – spordi spetsiifilises valdkonnas (harrastussport, tervisesport, koolisport, üliõpilassport, puudega inimeste sport, töökohasport, veteranisport jm) või piirkondlikul põhimõttel tegutsevate spordiklubide või füüsiliste isikute ühendus; 5) rahvuslik olümpiakomitee – maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi ja
Olümpiamängude ajalugu 1 Tallinn 2008 SISUKORD 2..........................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2
Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja embleem on Rok-I ainuomand. Olümpialipp valmistati 1913. a. Priisis. Valgel põhjal on olümpiasümbol 5 omavahel põimuvat rõngast (joonis 1). Orginaallipul on ka olümpiadeviis citius, altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. a. olümpiamängude taasünni 20. aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. a. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. a. Belgia olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge korraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-I presidendile, kes annab selle oma korda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja peastaadionil kesksel kohal. Pärast olümpiamänge jääb lipp neljaks aastaks mänge korraldanud linna kätte hoiule. Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-le 1952. a. taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo.
Olümpialiikumine -on liikumine, kuhu on kaasatud kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid, eelkõige sportlased, kohtunikud, treenerid eesmärgiga kasvatada noorsugu spordi kaudu, ühendades keha, vaimu ning tahte omadused harmooniliseks tervikuks.Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant.
suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa
Viimasel ajal rõhutatakse aga üha rohkem, et tegemist on erinevate valdkondadega. Olümpiapoks on Olümpiamängude programmi kuuluv spordiala, mille eesmärgiks on noorte olümpiaalane haridus, karakterite kujundamine, vaimne areng ja kehaline tervis. Olümpiapoksis on esmatähtsad olümpismi väärtused, sh ausa mängu põhimõtted. Pidevat järelvalvet olümpiapoksi võistluste läbiviimise vastavuse eest olümpialiikumise põhiväärtustele teostab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Olümpiapoksi võistlusmäärustik on viidud täielikku kooskõlla Rahvusvahelise Olümpiakomitee spordialadele esitatavate nõuetega, sh esineda võivate traumade osas. Tänu olümpiapoksis kehtivale võistlusmäärustikule, milles on reguleeritud poksijate võistlusvarustus, raundide arv ja kestvus, karistused keelatud löökide ja poksija ning tema sekundandi ebakorrektse käitumise eest, aga ka tihedad tervisekontrollid, poksija võistlustegevusest kõrvaldamine nokaudi saamise puhul jne
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI PARANDAN...
Esmakordselt olümpia ajaloos on olümpial iga võidetav medal ainulaadne. Medalid on erinevad medali esiküljel asuva mustri tõttu. Medalid kaaluvad 500576 grammi. Eesti olümpiadelegatsiooni esindusrõivad Vancouveri taliolümpiamängudel Eesti olümpiadelegatsiooni esindusrõivad Vancouveri taliolümpiamängudel on talviselt praktilised ning moekalt mustrilised ja eestlaslikud. Loodud koostöös Eesti Olümpiakomitee ja Montoniga. Neid riideid saavad osta kõik Montoni kauplustest. Vancouveri olümpiaraamat Peatoimetaja on spordiraamatute koostaja Gunnar Press ning kaasautoriteks Postimehe, SLÕhtulehe ja Eesti Päevalehe spordiajakirjanikud Jaan Martinson, Peep Pahv jt. 300leheküljeline traditsiooniline teos ilmub 31. märtsil. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teeb koostööd: Rahvusvaheline Bobisõidu Föderatsioon IBTF
2 Sissejuhatus Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses spordis kerkis dopingu teema üles aga 1960. aastal, mil Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knut Jensen. Lahkamisel tulemusena leiti, et sportlane oli kasutanud stimulaatorit amfetamiini. Aastal 1967 võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee vastu resolutsiooni, millega keelati farmatseutiliste ainete kasutamine sportlaste tulemuste parandamiseks. Kuni tänase päevani moodustab Maailma Antidopingu Agentuur iga aasta uue täiendatud nimekirja keelatud ainetest, mis on kättesaadav kõigile. 3 1. Doping Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (tulnud inglise keelest) all mõisteti preparaati ehk narkootilist ainet, mis mõjutas traavlite
olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on
Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia Sõpruse orden (Venemaa, 2010) Eesti Olümpiakomitee auliige (2010) TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia
parandamisel. Distantsi pikenedes muutub tähtsamaks või vähem tähtsamaks jõuvastupidavuse kui ka kiiruse osakaal. Jõutreeningutel pööratakse rohkem tähelepanu jala- ning kerelihaste arendamisele. On palju erinevaid treenimismeetodeid, nagu näiteks ringtreening, kus treenitakse vaheldumisi ala- ja ülakehale ning kõik harjutused ühel ringil erinevad üksteisest. 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite täiendkoolitus. Kehalised võimed ja organism, Sunprint, 2008 2. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik II, Kuma print, 2011 3. Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Kergejõustiku Liidu väljaanne. Treenerite tasemekoolitus. Kergejõustik III teine osa, Kuma print, 2012 8
· 1908 10.Venemaa sportlased osalesid · 1900 esmakordselt: · Stockcholmi 30. Esimese OM kulla võitis Venemaale: · Londoni · Aleksander Pansin · Pariisi · Nikolai Panin Kolomenkin · Aleksei Butovski 11.Vene kindral, kes valiti rahvusvahelis olümpiakomitee liikmeks oli: 31.Ajutine valitsus tuli võimule: · Mihhail Dragomirov · 1905-1907 rev-ga · Fjodor Usakov · 1917 veebr.rev-ga · Aleksei Butovski · 1917 otk.rev-ga 12.Venemaa kukutati monarhia 32.Esimesesk vabatahtlikuks · 1905-1907 revolutsiooniga spordiühinguks Venemaal · 1917 veebruari revolutsiooniga · Trud
1936. Berliini olümpial võitis Adalberts Bubenko 50 km käimises pronksmedali. 1934. aastal alistas Kalev Kotkas esimese eurooplasena kõrgushüppes 2m(2.01), tulles Euroopa meistriks. 1938. aasta Emil võitis hõbeda ja oli kettaheites neljas. Eestlased 1920. aastate olümpiamängudel E.S.S. "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige. Johannes Villemsoni juhtimisel asuti otsima muid võimalusi. Ühendusse astuti Eesti tolleaegse saadikuga Londonis, "Kalevi" seltsi liikme Ants Piibuga, kes omakorda saatis kirja Belgia OK-le, et taotleda eestlaste osavõttu olümpiamängudest. Sealne olümpiakomitee andis meie taotluse edasi ROK-i presidendile Pierre de Coubertinile. Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest
suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal mis suveolümpiamängudki, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust on sätestatud, et suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelisele medali- ja punktiarvestustele on olümpamängude võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlase, mitte riikide vahel. Olümpiamänge sümboliseerib olümpialipp (vt.joon.1). Olümpialipp on valge, ilma äärsituseta põhjaga plague, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esmakordselt heisati olümpialipp 5.aprillil 1914.aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Rõngaste
Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab EestiAasta Korvpallikoondise : 1988 peatreenerina. Spordiala : korvpall Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab taHispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008). Aasta : 1988,1992 Spordiala : trekisõit(sprint) Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane(kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta
aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ja rahvusvahelised
Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid kordamisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant.
Knacke-Sommer ujus 1977. aastal esimese naisena 100 meetrit liblikstiilis alla minuti. Pole mingi uudis, et manalasse varisenud Saksa Demokraatliku Vabariigi või Nõukogude Liidu spordisüsteemid võlgnesid oma võimsuse eest paljuski tänu dopingulaboratooriumide usinale tööle. Iga hinna eest medalite võitmine kuulus nende riikide kinnisideede hulka, ning et sportlasi selle nimel kahurilihana kasutati, polnud enam kellegi asi. Ajakiri «Hymy» avaldas oma viimases numbris Soome Olümpiakomitee omaaegse peatreeneri Kalevi Tuomise käega signeeritud salajase kirja sportlastele, mis on kirjutatud 18. juunil 1976. aastal, seega umbes kuu aega enne Montreali olümpiamänge. Selles kirjas hoiatab olümpiakomitee Montreali valitud sportlasi mängudel tehtava dopingukontrolli eest ning loetleb üles kolmest punktist koosnevad nõudmised, mis peavad tagama, et keegi sinivalgetest sportlastest «iseendale ning oma maale häbi ei tee». Punkt A - kaks nädalat enne mängudele sõitmist tuleb
4. Kas kõik sportlased on spordiklubi liikmed? Kõik sportlased pole spordiklubi liikmed. Spordi traditsioonilise ülesehituse (klubi-liit-rahvusv.liit) tõttu puudub sportlasel liikmelisus liidu ja rv.liiduga ega allu nende reeglitele – valitseb vaid kaudne siduvus 5. Kes on Eesti spordialaliidu liikmed? Eestis on loodud palju üleriigilisi spordiliite ja ühendusi, kes ühendavad spordiklubisid spordiala tunnuse või sportliku tegevusvaldkonna järgi. Rahvuslik olümpiakomitee-spordialaliite ühendav organisatsioon. (Eesti vabatahtliku spordiorganisatsiooni ühendajaks on Eesti Olümpiakomitee (EOK). 6. Milline organisatsioon on CAS? (millega tegeleb, õigused-kohustused) The Court of Arbitration for Sport (CAS) (Kaks peamist divisjoni – tavaprotseduurid, distsiplinaarprotseduurid) Spordi Arbitraažikohus - Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise
......................7 Ainete klassid millel on kehtestatud kindlad piirangud 7 Vaikus meilgi......................................................................9 Veredoping..........................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................10 2 Sissejuhatus Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Dopingud on rikkunud viimasel ajal üsna palju meeliülendavaid spordisündmusi- olümpiamänge, maailmameistrivõistlusi. Ent kardetavasti on need juhtumid vaid jäämäe veepealne osa. Spordiringkondades kavandatakse arstide ja keemikute kaasabill skeeme, mille
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Hispaania ja Belgia. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1906. aasta vaheolümpiamängud: 1906. aasta vaheolümpiamängud toimusid Ateenas 22. aprillist 2. maini 1906. Algselt oli plaanis pidada vaheolümpiamänge Kreekas iga nelja aasta järel vaheldumisi suveolümpiamängudega, kuid rohkem vaheolümpiamänge ei korraldatud. Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei tunnusta tänapäeval vaheolümpiamänge olümpiamängudena
ainult neil aladel, mis nõuavad suurt täpsust ja keskendumist nagu laskmine ja vibusport. Põhja-Korealane peab medalitest loobuma ja saadeti Olümpiamängudelt minema. Esimesel alal teenib nüüd pronksi ameeriklane Jason Turner, 50 meetri harjutuses tõusis hõbedale Tan Zongliang Hiinast ja kolmandaks venelane Vladimir Issakov. Thi Ngan Thuong Do 19-aastane Vietnami riistvõimleja jäi dopinguprooviga vahele diureetikumi furosemiidi tarvitamisega. Kuid isegi rahvusvahelise olümpiakomitee meditsiinikomisjonis oldi samal arvamusel, et Vietnami riistvõimleja organismi sattus keelatud aine ilmselt teadmatusest. Fani Halkia Kreeka 400m tõkkejooksja, Ateena olümpiavõitja ja valitsev maailmameister Fani Halkia on järjekordne dopingukeerisesse sattunud võistleja. Kreeka olümpiakomitee ametniku teatel andis Halkia positiivse dopinguproovi Jaapanis, kus ta valmistus Pekingi olümpiamängudeks. Haöloa jäi Pekingi Olümpiamängudel vahele steroidi M3 kasutamisega.
aastal. Sõna dope (ing, k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on keelatud kasutada ning arstidel, treeneritel ja teistel isikutel määrata ning sundida kasutama dopinguaineid või keelatud meetodeid, mis on määratud ROK-I või rahvusvaheliste spordialade föderatsioonide (liitude) poolt. Eestis teostab dopingukontrolli Eesti Antidopingu Keskus ja rahvusvahelised
tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on see talimängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 32, 36, 64, 88, 92 ja 94). Rahvusvaheline Jääkeegliföderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal, kuid MM-võistlusi hakati pidama juba seitse aastat varem. 1959-67 kandsid need oti Viski Karika nimetust, 1968-1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, aastast 1986 tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all. MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aegadel on neile tugevaimat konkurentsi pakkunud veitslased, sakslased ja skandinaavlased (Rootsi ja Norra). 1992. aastal oli ICF-il 30 liikmesriiki. 5 Curling tänapäeval Tänapäeval mängitakse maailma tähtsamad võistlused kõik sisetingimustes.
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V)
Oma botaanikaalaste tööde eest võeti ta Briti Akadeemia liikmeks. Ta osales ka arheoloogilistel väljakaevamistel Hiinas, Kreekas ja Itaalias ning asutas Rootsi Instituudi Roomas. 1932. aastal külastas ta Tartu ülikooli 300. aastapäeva pidustusi ning 2. juunil 1932 sai Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks ja 2. juulil Narva aukodanikuks. Samuti armastas ta on eluajal sporti, eriti tennist ja golfi. Lisaks oli ta veel Rootsi olümpiakomitee ja Rootsi spordi Konföderatsiooni president Kuningas käitus tagasihoidlikult ning vältis igasugust uhkeldamist, mis tegi ta rahva seas armastatuks. Gustaf Adolfi eluajal hakati töötama välja uut Rootsi põhiseadust, mis asendas eelmise, 1809. aasta põhiseaduse. Põhiseadus võeti vastu pärast Gustaf Adolfi surma 1975 aastal. Kuninga isiklik populaarsus aitas kaasa sellele, et vabariiklik liikumine oli Rootsis nõrgal järjel. 20
Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all. Erika Salumäe Erika Salumäe Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast ja rännakuid poliitika telgitagustesse. Sportlikud saavutused Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995
varustusi. 3 Meistrivõistlused Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Šoti Viski Karika nimetust, 1968–1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, 1986. aastast tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all. MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aastatel on neile tugevaimat konkurentsi
Estonian Business Schoolis. Tunnustused • Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 • Aasta meessportlane 2007, 2008 ja 2011. • 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. • 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. • 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. • Valgetähe I klassi teenetemärk 2009 • Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks.[3] • Aasta kergejõustiklane 2010 • Harju maakonna aukodanik 2013 „Gerd Kanter. 15 sammu võiduni“ Autorid: Gerd Kanter, Raul Rebane Ilmumisaasta: 2010 Lühitutvustus: Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen
(ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 67 Andrus Veerpalu 15km k 12.02 Salt Lake
DOPING Ilmselt on kõigile vähegi avaliku elu ja spordiga kursis olevatele inimestele teada, mida kujutab endast doping ja miks seda üldse kasutatakse. Olenemata dopingu halvast mainest ja paljudest vahelejäämistest, kasutavad siiski mitmed sportlased aegajalt dopingut, lootes igal korral, et pääsevad kontrollist. Kuigi Rahvusvahelise Olümpiakomitee ekspresident Juan Antonio Samaranch on 1988. aastal öelnud: «Jah, doping võrdub surmaga. Füsioloogiline surm... Füüsiline surm... Hinge ja vaimu surm... Ja lõpuks moraalne surm...», jätkub dopingu kasutamine. Doping on levinud üle maailma ja muutunud mõndades riikides väga populaarseks. Arstid ja keemikud, kes dopingukasutamist kontrollivad peavad pidevalt välja mõtlema uusi meetoteid dopingu kasutamise kindlaks tegemiseks, tihti olema just nagu detektiivid
Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Lugedes tema raamatut ja teada saades kui palju ta on kannatanud, siis tekib mõte, et ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunanud sporti ning tänu sellel on ta edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas Erika Salumäe üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata sellest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga.
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda
taastati 1896. aastal eesmärgiga õhutada rahvusvahelist koostööd. PANETENAIADE PROGRAMM 1.-3.päeval-muusalised konkursid 4.-5.päev-atleetikavõistlused 6.päev-kaarikusõidu võistlused 7.päev-tõrvikujooks ja sõjatantsude ettekanded 8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks- Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas.
Eetiline valik Eetiline oleks apteekritega selliseid leppeid mitte teha. Sedasorti kingituste vastuvõtmine on nagu pistise võtmine. Nii apteeker kui ka ravimi/toidulisandi tootja käitusid eetikakoodeksi vastaselt ning ka seaduse vastaselt. 3 2. Süüdistuse saanud Seli ei plaani EOK presidendiametist taanduda Juhtumi kirjeldus Riigiprokuratuurilt korruptsioonisüüdistuse saanud Eesti Olümpiakomitee president ja Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli lausus Õhtulehele, et ei näe põhjust seepärast presidendiametist taanduda. Artikkel: http://sport.postimees.ee/2742600/suudistuse-saanud-seli-ei-plaani-eok- presidendiametist-taanduda Olulised faktid Neinar Seli on EOK president Neinar Seli on Tallinna Sadama nõukogus Tallinna Sadama nõukogu eraldas oktoobri lõpus olümpiakomiteele 250 000 eurot
sundliitmise järel taas kaheks iseseisvaks ühinguks. Tallinna Spordiinternaatkool ja ENSV Laste ja Noorte Spordikool liideti ja nende baasil loodi Eesti Spordigümnaasium. 20. ESKL ja EOK esimesed ja praegused juhid/presidendid ESKL esimene esimees Gustav Laanekõrb; 1997 valiti esimeheks Andres Lipstok EOK esimene esimees Friedrich Akel; praegu president Mart Siimann 2001 Koos korraldatud üldkoosolekul otsustati EOK ja ESK ühinemine. Ühendorganisatsiooni nimeks jääb Eesti Olümpiakomitee. 21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS 1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit. Pääs OM-le, esimesed medalid. 1936 OM Berliin, Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24
aastal eesmärgiga õhutada rahvusvahelist koostööd. PANETENAIADE PROGRAMM 1.-3.päeval-muusalised konkursid 4.-5.päev-atleetikavõistlused 6.päev-kaarikusõidu võistlused 7.päev-tõrvikujooks ja sõjatantsude ettekanded 8.päev-sõudmisvõistlused 9.päev-rongkäik ja ohvritalitus Athena kuju juures KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD Esimesed kaasaegsed Olümpiamängud peeti 1896. aastal Ateenas. Moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. ROK-i moodustamine (23.juunil 1894. aastal moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee). ROK-i kuulus14 liiget 12-st riigist. ROK-i presidendiks valiti Demetrius Vikelas (Kreeka), sekretäriks-Pierre de Coubertin. Kinnitati olümpiaharta(=ROK-i põhikiri koos OM korraldamise eeskirjadega) OLÜMPIAMÄNGUDE TAASSÜND 1875-1881.aastal saksa arheoloogid teostasid väljakaevamisi Olympia nimelises kultuskohas.
10.1958), on Eestis tuntus spordiajakirjanik. Tema teos Heino Lipu eluloost ilmus koostöös Eesti Olümpiakomiteega austamaks ka neid suuri sportlasi, kes mingitel põhjustel olümpiakullani ei jõudnud. Selle sarja esimene raamat ongi Heino Lipust, mehest , kes oleks võinud olla mitme olümpia kangelane, kui kuri saatus ja võõras võim ei oleks kõigi aegade ühelt suuremalt kergejõustikutalendilt nii alatult ja aralt selle võimluse ära võtnud. Tiit Läänel ilmus raamat Eesti Olümpiakomitee aupresidendist Arnold Greenist. Eesti Olümpiakomitee esitles seda raamatut 12. mail 2009. 2009. aastal ilmus ka tema koostatud Eesti spordi taskuentsüklopeedia. Raamat ,,Heino Lipp" on üles ehitatud väga loogiliselt ja väga hästi. Alguses nagu ikka on eessõna Eesti Olümpiakomitee esimehelt Mart Siimanit. Seejärel väga meeldiv paraja pikkusega sissejuhatus suurkujust Heino Lipust ja lühike ülevaade tema suurtematest tegudest ja saavutustest. Järgnevalt räägib autor H
1987 Üleliidulise kampaania korras ühendati spordiühingud "Kalev" ja "Jõud", ühendatud spordiühingu nimeks jäi "Kalev" 1988 Likvideeriti Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool. Moodustati Olümpiareservi Ettevalmistuskeskuste koondis "Eesti Sport". Souli Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga Erika Salumäe jalgratta trekisõidus ja Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes iseseisvusdemonstratsiooniks 1989 Taastati Eesti Olümpiakomitee tegevus ja presidendiks valiti Arnold Green ning peasekretäriks Gunnar Paal. Asutati Eesti Olümpiaakadeemia ja presidendiks valiti Atko Viru. Asutati Eesti Spordiajaloo Selts. 16. detsembril toimus II Eesti Spordi Kongress, kus võeti suund spordialakesksele juhtimisele ning otsustati taastada Eesti Spordi Keskliit 1990 Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee reorganiseeriti Eesti NSV Riiklikuks Spordiametiks (hiljem Eesti Spordiamet), peadirektoriks kinnitati Mati Mark
Võistlustants Mis see on? · Võistlustants ehk tantsusport on paaris spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse
mõjutada (peale koolitundide mõjutamist) ametlikult kogu riigi spordiellu. See oli Coubertini jaoks suur samm oma idee teostamise suunas ning juba 1894.aastal toimus Rahvusvaheline kongress Olümpiamängude taaselustamise küsimustes. Selle kongressi positiivse tagasisideme tulemusel otsustatigi kinnitada olümpiaharta, mis kinnitas Olümpiamängude toimumise iga 4 aasta tagant. Selle revolutsioonilise sündmuse juhtivaks organiks sai Rahvusvaheline Olümpiakomitee ehk ROK, mille peasekretäriks valiti koheselt Coubertin. Ning aja möödudes 1896.aastal valiti ta juba presidendiks. Seega sai Coubertini unistus tõeks, hakkasidki toimuma Olümpiamängud. Aga sellega kaasnesid ka paljud muutused. Üks nendest toimus enne 6.ndat nüüdisaja OM, seal võeti vastu , et kohtunike ja sportlaste esindajad peavad andma avaliku vande, milles nad lubavad ausalt ja õiglaselt järgida mängude traditsioonilisi reegleid ning olla valmis avalikuks ja
rahvusvahelise olümpiakommitee liikmeks. Di Centa oli ka esimene Itaalia naine, kes ronis Mount Everesti tippu aastal 2003. Di Centa on ka esimene Itaalia naine (ja 19 itaallane)kes konkureeris viitel olümpiamängudel, aastatel 1984 kuni1998. Tema noorem vend Giorgio Di Centa on praegu Itaalia suusakoondise liige ja on võitnud kaks kuldmedalit 2006 aasta taliolümpiamängudel. Rahvusvahelise Olümpiakommitee, Itaalia Olümpiakomitee liikmena ning üks Itaalia parimatest taliolümpial saavutanutest, mängis Di Centa olulisi avalikke rolle 2006 aasta taliolümpiamängudel Torinos. Ta oli ka üks kaheksast lipukandjast avatseremoonial. Lõputseremoonial osales ta autasustamisel meeste 50-km murdmaasõidu medalistidele, kus juhuslikult oli kuldmedali võitja tema noorem vend Giorgio Di Centa. 3 2 Saavutused Saavutused Olümpiamängudel Albertville 1992:
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7
1. Milline struktuur ja suhted on omased Eesti spordiliikumisele? püramiidne struktuur, vertikaalsed suhted 2. Kuidas on organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis üles ehitatud? MTÜ-dena 3. Keda koondab enda alla Eesti Olümpiakomitee? maakonnaliite, spordiliite,ühendusi 4. Millise ministeeriumi haldusalasse kuulub sport Eestis? Kultuuriministeerium 5. Millise ühiskonna sektori all tegutsevad spordiorganisatsioonid Eestis? mittetulundussektorisse 6. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu? Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit. (ehk siis üks igalt alalt) 7
Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata neist asjadest otsustas Erika Salumäe hakata ka tegelema poliitikaga. Austatud naissportlane on lisaks spordile proovinud olla ka poliitikas oma kodumaale kasutlik
Juhendaja Koostas: Kuressaare 2009-01-09 Sissejuhatus Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Valisin enda referaadi teemaks just tema, et arutleda ja tuua lugejateni põhjalikumalt tema kõrgeid saavutusi spordis . Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja peatselt hakkas tõsiselt harrastama VTK- mitmevõistlust, mis tollal Eestis laineid lõi
annaabi.ee 
