Olümpiasümboleid on mitu: neist tuntuim on lipp viie omavahel põimunud rõngaga, sümboliseerides viit maailmajagu ning nende maade sportlaste kohtumist ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiadeviisi ``Citius.Altius.Fortius'' (kiiremini, kõrgemale, tugevamini'') on võtnud kasutusele antiikmängude isa, Pierre de Coubertin.Samuti kehtib ka iga korraldajamaa oma deviis, nt Hiina 2008 ``Üks maailm, üks unistus''. Olümpiahümn- kirjutatud kreeka autorite poolt, leidis ametliku kinnituse alles 1958. aastal Roomas.
Esimesed Chamonixis aastal 1924. Toimunud 20 korda. Sellel aastal 21. kord. Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osales 13 riiki. Võistlesid ainult mehed. Osa võisid võtta kõik soovijad. Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja maadluses. Võitjaid autasustati viimasel päeval hõbemedali, oliivipuuoksa ja tunnistusega. Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. aastal. Muusika kirjutas Spyros Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Ametlikuks hümniks kinnitati ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiarõngad Sinine Euroopa Kollane Aasia Must Aafrika Roheline Austraalia Punane - Ameerika Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis.
Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini. - Lipp vasakult sinine (Euroopa), must (Aafrika), punane (Ameerika) ja all kollane (Aasia) ja roheline (Austraalia). -olümpiahümn, viisi (Spyros Samaras) ja sõnade (Kostis Palamas) autorid Kreekast, -Olümpiatule teekond: tuli süüdatakse päikesekiirte ja nõguspeegli abil Olümpias, Hera templi esisel. Olümpias liigub tuli teatejooksga tõrvikutest kantuna olümpialinna. Viimane jooksja, tavaliselt kuulus korraldajamaa sportlane, jookseb avatseremoonia ajal ringi ümber olümpiastaadioni ja jookseb katla või urni juurde (tavaliselt kuskile kõrgele) ja seejärel süütab staadionil põlema hakkava olümpiatule
põhjal on kujutatud olümpiarõngad Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis Olümpiadeviis Olümpiadeviisiks on ladinakeelne "Citius, altius, fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini") Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l. Viisi komponeeris Spyron Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Hümn kinnitati ROK 1957. a. Istungjärgul Olümpiatuli On tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna Esmakordselt põles olümpiatuli 1928
.................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistlusi korraldati Vana-Kreekas juba enne olümpiamänge. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud a. 776 e.m.a. ja sellest ajast alates toimusid nad korrapäraselt
Euroopat, must Aafrikat, punane Ameerikat, kollane Aasiat ja roheline Austraaliat. Olümpiarõngad moodusavad võrdhaarse trapetsi kuju. - olümpialipp on valgel taustal 3x2m mõõtmetega lipp, mille keskel asub olümpiasümbol ehk olümpiarõngad. - olümpiadeviis on ,,Citius. Altius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe,
aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. · 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. · 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. · 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). · 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) · 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. · 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) · 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD · Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad) · Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) · Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) · Rahvaluule · Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) · Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID
1894.aastal toimus Pariisis I Olümpiakongress. 1896.aastal valiti Pierre de Coubertin ROK-i presidendiks. 1913.aastal valmistati Pariisis olümpialipp(rõngad: sinine, must, punane,kollane,roheline). Citius, altius, fortius-väljendab olümpialiikumise püüdu. 1914.aastal heisati esmakordselt olümpialipp (ROK-i 10.aastapäeva puhul). 1920.aastal lehvis OM-l esmakordselt olümpialipp.(Antverpenis) 1957.aastal tunnistati ametlikus olümpiahümn. 1928.aastal põles esmakordselt olümpiatuli.(Amsterdami OM-l) 1920.aastal kasutati esmakordselt olümpiatõotust .(Antverpenis) AJALOO ALLIKAD Ainelised-(ehitised, tarbeesemed, relvad) Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) Rahvaluule Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID
see on embleemi igasuguse kasutamise eeltingimuseks. Olümpiaembleemi võivad kavandada nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui olümpiamängude korralduskomiteed. Kõikidele olümpiamängudele kavandatakse oma embleem, mille elementide hulgas on kindlasti mänge korraldava linna sümbol, olümpiarõngad, linna nimi ning mängude toimumisaasta. Olümpiahümn k to edit Master text styles Second level Ametliku olümpiahümni muusika kirjutas Third level Spyros Samaras ning originaalsõnad Fourth level Kostis Palamas. Mõlemad autorid on Fifth level pärit Kreekast. Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55.
1.5. Majutus Olümpiaküla (peaarhitekt Jevgeni Stamo) Mitsurini prospektil (107 ha), kokku 18 kuueteistkümne korruselist hoonet (12 000 voodikohta). Avamispäev 27. 06. 1980, sulgemine 10. 08. 1980. Külalistele oli Moskva hotellides kokku 27 000 voodikohta, neist suurim hotell Izmailovos. Ajakirjanikud elasid hotellis Rossija, raadio- ja telereporterid hotellis Kosmos ja kohtunikud hotellis Sport. 1.6. Olümpia muusika Olümpiahümnideks olid Spiridon Samarase ROK-i ametlik olümpiahümn, Moskva olümpiamängude tunnushümn Fiesta Overture (helilooja Dmitri Sostakovits), Olümpiasümfoonia (helilooja Vladimir Komarov). 5 Olümpiaorkestriks oli 1000-liikmeline orkester N. Mihhailovi juhatusel, Moskva Filharmoonia sümfooniaorkester, Armee- ja Laevastiku trompetistid. Olümpiakooriks oli 1000-liikmeline ühendkoor V. Sokolovi juhatusel. 1.7. Olümpialipp Belgia Olümpiakomitee poolt 1920
Leonidas Rhodoselt ( võitis 164- 152 e.m.a. 12 korral staadioni- ja kilbijooksu). Antiikolümpiamängude hiigelaeg oli 6. ja 5. saj. e.m.a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganalikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m.a.j. antiikolümpiamänge oli peetud 293. korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (406. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). · Olümpiahümn Olümpiahümni mängitakse olümpiamängude ava- ja lõpp-pidustustel ning ROK-I istungijärkude avamisel. 1896. a. Ateenas peetud 1 nüüdisaegsete olümpiamängude puhuks komponeeris hümni Spyron Samaras, sõnad kirjutas Kostis Palamas. 1975. a. (teistel andmetel 1985) tunnistas ROK selle ametlikuks olümpiahümniks. Kuid mängude korraldajal on olnud õigus valida olümpiahümniks ka mingi muu juba olemasolev muusikateos või korraldada hümni saamiseks konkurss. Näiteks 1936. a
ühendatud mõne teise eristatava elemendiga. Iga olümpiaembleemi kavandi peab heaks kiitma ROK, see on embleemi igasuguse kasutamise eeltingimuseks. Olümpiaembleemi võivad kavandada nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui olümpiamängude korralduskomiteed. Kõikidele olümpiamängudele kavandatakse oma embleem, mille elementide hulgas on kindlasti mänge korraldava linna sümbol, olümpiarõngad, linna nimi ning mängude toimumisaasta. Olümpiahümn- ametliku olümpiahümni muusika kirjutas Spyros Samaras ning originaalsõnad Kostis Palamas. Mõlemad autorid on pärit Kreekast. Esmakordselt kasutati olümpiahümni 1896. aasta Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiatuli on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel.
Inglismaalt ja Prantsusmaalt). Olümpiaharta ROK'i põhikiri koos om korraldamise eeskirjadega Olümpiasümboolika: Olümpialipp 2x3m, valgel põhjal olümpiasümbol. heisati esmakordselt 1920 Olümpiasümbol 5 omavahel põimunud rõngast: sinine-must-punane; kollane-roheline. Coubertin'i mõte 1913. Olümpiadeviis ,,Citius, altius, fortius" väljendab olümpialiikumise püüdu. Autoriks prantslane H-M Didon Olümpiahümn muusika: Spyron Samaras; sõnad: Kostis Palamas. Esmakordselt esitati 1869. a. Olümpiatuli põles esmakordselt 1928. a. Al 1936. a. süüdatakse tuli Olympias Olümpiatõotus algatas Coubertin, esmakordselt 1920. a ROK-i presidendid: Demetrius Vikelas (Kreeka) 1894 - 1896; Pierre de Coubertin (Prantsusmaa) 1896 1916 ja 1919 1925; Godefroy de Blonay (Sveits) 1916 1919; Henri de Baillet-Latour (Belgia) 1925- 1942;
annaabi.ee 
