üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikate vaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Kreeka filosoof Democritus Aristotle Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem Araabia astronoom Alhazen Pärsia astronoom Al-Andalusi astronoom Faktiline Galileo Galilei William Herschel. Kapteyn Harlow Shapley Udukogude uurimine ja eristamine Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al- Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat. Thomas Wright spekuleeris õigesti 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18
spektrikiirte tugevust, mida tekitasid radioaktiivsed elemendid nagu toorium. Ajalugu Kreeka filosoof Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena võib koosneda kaugetest tähtedest. Arstoteles (384322 eKr.) uskus, et Linnutee on tekkinud suurtest kogustes tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides (tol ajal peeti selleks Maa jaa Kuu vahelist piirkonda). Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem (umbes 495-570 pKr) kritiseeris Aristotelese ütlust, väites, et kui Linnutee oleks kuualune, siis see peaks ilmuma erinevatel aegadel ja kohtades Maal ja sellel peaks olema parallaks, mida tal ei ole. Tema maailmavaates oli Linnutee taevalik, ehk oli kusagil kaugemal kui Kuu. Araabia astronoom Alhazen (9651037 pKr) tegi esimesi üritusi vaatlemaks ja ära mõõta Linnutee parallaksi. Kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei asu
universum suuremalt jaolt koosneb. Linnutee vaatlemise ajalugu Demokritos oli esimene filosoof kes oletas, et hele vööt taevas, mida tunti nimega “Linnutee”, võis koosneda kaugetest tähtedest. Aristoteles seevastu uskus, et Linnutee on põhjustatud üksteisele liiga lähedale sattunud tähtede süttimisest, mis toimus atmosfääri kõrgemates kihtides. Tol ajal arvati Linnutee asukohaks maa ja kuu vahelist piirkonda. Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem ei olnud aga Aristotelesiga ühel meelel – ta kritiseeris seda teooriat, väites, et kui Linnutee vastaks Aristotelese kirjeldusele, peaks see ilmuma eri aegadel ja kohtades, samuti erinevatel kujudel, sellel peaks olema oma parallaks*, mida tal ei ole. Ta arvas et, Linnutee on astronoomiline. Hiljem mõjutas tema idee islamimaailma. Esimene astronoom, kes üritas vaadelda Linnuteed ning mõõta selle parallaksi, oli Araabia astronoom Alhazen (965–1037 m.a.j.)
muudel juhtudel mitte. Linnutee Linnutee tuum Kreeka filosoof Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et hele jutt taevas, mida tunti Linnuteena võib koosneda kaugetest tähtedest.[1] Aristoteles (384322 eKr.) aga, uskus et Linnutee on põhjustatud sellest, et suurtes kogustes tähti süttisid, kui läksid üksteisele liialt ligidale ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides (tol ajal peeti selleks Maa jaa Kuu vahelist piirkonda).[2] Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem (umbes 495-570 pärast Kristust) kritiseeris sellist ütlust, väites, et kui Linnutee oleks selline, siis see peaks ilmuma erinevatel aegadel ja kohtades Maal ja sellel peaks olema parallaks, mida tal ei ole. Sellises maailmavaates oli Linnutee taevalik, mis hiljem mõjutas islami maailma. Araabia astronoom Alhazen (9651037) tegi esimesi üritusi vaatlemaks Linnuteed ja määrata tolle parallaks ja kuna ta leidis, et Linnuteel pole
annaabi.ee 
