Nimetu
Suuremad jõed algavad väljaspool Kreekat. Palju on mägijärvi ja
mineraalveeallikaid.
Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik.
Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega.
Metsad katavad 22% riigi pindalast ja on ulatuslikumad Põhja-Kreekas. Levinumad
puud on tamm, pöök, mänd ja nulg.
Maavaradest leidub boksiiti, raua-, tsingi-,mangaanimaaki,kromiiti,püriiti,magnesiiti
ja pruunsütt.
Pilt 2.Vaade Olumpose mäele
Riigikord
Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka loobus monarhiast 1974. aastal
referendumiga. Riigi põhiseadus on jõus 1975. aasta 11.juunist. Kreeka
seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament-Saadikutekoda (Vouli ton
Ellinon). 300 parlamendiliikme (välja arvatud 12 riigideputaati) määravad ametisse
poliitilised parteid vastavalt valimistel saadud häälte arvule. Kreeka riigipea on
president, kelle valib parlament. President valitakse viieks aastaks ja mitte enam
annaabi.ee 
