Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud
Nad reageerivad aktiivselt metallide, aluste,
aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Karboksüülhapete tasakaaluasendi määrab nende
osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20)
Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige
monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas
mängivad olulist rolli küllastumata happed, nendest oluilsemad küllastumata rasvhapped. Igapäeva elus
on esindatud asendatud karboksüülhapped, mille alla kuulub piimhape, õunhape, viinhape ja
sidrunhape. Neid leidub nii toidus kui ka jookides. Kõige tähtsamad on aminohaped, mis esinevad igas
elusorganismis ja on asendamatud. (Ibid.: 24-25)
4
1.1. Etaanhape
Etaanhape on üks vanimaid happeid, mida inimkond tunneb. Rahvakeeli tuntakse seda hapet kui
äädikhapet