Muinasaeg
surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ
Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse.
Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille
puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45
kihelk.) 8 maakonda
Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti
MÕISATEKS. KOLMEVÄLJASÜSTEEM, mille puhul üks osa põldudest olitalivilja,
teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD.
USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele,
kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja
vägi. Targad e. nõiad viisid läbi ohverdamisi, tule ümber tantsiti, ravida osaksid. Arvati, et
hing lahkub kehast, ning võib minnakellegiteise sisse. Hingedeaega tähistati. ANIMISM-
Kogu elusaja eluta looduse hingestamine.