9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11. Kastell on linnusetüüp. See linnusetüüp kujunes välja Rooma piirikindluste süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas. Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. 13. "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Säilinud Niguliste kirikus. 14. 15. Karja kirikul puudub kellatorn. 16. Sakraalehitus on usukultuslik ehitis(klooster, kirik,kabel) 17. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba
Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana Kreeka kultuuri juurde Tuleb sõnast renaissace mis tähendab taassünd. Renssanss ajastul toimus vokkaal ja instrumentaal muusika eraldumine uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord, viola da braccio (viola eelk.), viola de gamba (tsello eelk.), pommer ( oboe eelk.) dulcion (fagoti eelk.), krumbhorn (kõversarv), trompet. Ilmalik muusika olil mõeldud seltskondlikuks koosmusitseetimiseks seda esitasid õukonna kappellid ja õukonna kutselised lauljad hakkas levima mitmehäälne laulu kultuur tänu nooditrükki tehnika leiutamisele 15. ja 16. saj vahetusel. Avati muusikakoole väljaspool kirikut esimene konservatoorium 1537 aastal Naapolises. Muusikat tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud ning kaupmehed. Renessanss on polufoonilise muusika ajastu. Uued muusika sanrid 1. Missa hakkati komposeerima missa ordinaariumiga
möjutas riigiasju, proletaaride toetuse saamiseks jagas riik neile toiduaineid ja korraldas vaatemänge, neile ehitati odavaid üürimaju Orjad: on väljaspool Rooma ühiskonda, neid koheldakse nagu loomi, vallutussödade ajal väga odavad, köige raskem on riigiorjadel, kes töötasid kaevandustes (höbe, tina), rske oli ka galeeriorjadel (laevas), palju orje pöllumajanduses ja käsitöös, aga ka majateenijad ja kreeklastest öpetajaad, kokad, gladiaatorid olil vöimalus rikastuda ja end vabaks osta Perekond ja kasvatus Mehele kuuluv vöim üle terve perekonna. Ta otsustas nende eest asju, vöis isegi nad surma möista. Naistel puudusid poliitilised öigused, kuid ei olnud nii körvale heidetud nagu Kreekas. Nad osalesid pidusöökidel ning külastasid koos abikaasaga teisi perekondasid. Haridus oli minimaalne, enamasti öpetati söjakunsti. Möne kreekalembelised perekonnad andsid öpetuse läbi kreeklastest orjade.
Zq -I E SOOV Acu&vo-hr ,.lq-{ra,wt^1-e .5'J,vita^^;,,*t^9rt llL na"r"-.| na;tLal{ piu^arc U;no!-&iwutuAr^ )a owa-lcaab^ 1jiflg- Afa4"^,r-)^/- fu.!- - bt*.,i1,*4 LQ/rtoor^,^- pur,x^r-4L wvJ,4|axo)l4t_ 'go-L. d*i 1pk"'+"*4,c fu{ }.oaL o.v/^}<{ru/JLcto-. olil'tLol^k_ fL^S W!frn_,6@ iirt^il^, p4.al5 UJtIa,mo N{r}',6{^4, I'o"d.^^**U, t^"lr,l. tbhoou- kl#LOLufund,b fuafl^n^ - vaj^ile.fl I!aXLAN" o,* (LLA& prn n6^-Dl-ayaA pL,l-.- tv"i +bbUa W7^vac! imr* futl^ rl.'.r.r$qnde..rl o-A I pdL"^Aa-v o.& o qa &u*e- r,cd-q
dpiiragud läänimõistae valdajatele (nt iga uue valitsejaga pidi lääniõigusi uuendama) Hakati kartma uut reduktsiooni, seekord siis venelaste poolt. Mõisamajandus- Mõisapölde harisid teolised. 18 saj kõigist mõisakoormistest moodustas teoorjus/teokohustus (umebs 90 protsenti kogu mõisakoormistest. Talupojad hariisd siis mõispölde, töö oli ränk, päiksetõusust loojaguni. Peamine sunnimeeod olil ihtne ihunuhtlus, lisaks vahel ka vangistus ja rahatrahv. Mõisate majandustegevus oli üles ehitatud tervailja kasvatusele ja turustamisele. Mõisate laiendmine- 18 sajandi vältel pmst kahekordistus põllumaa kasutus. See toimus kahel viisil- talupoegade maa mõisastamine ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli suht raske). Mõisate turumajanadus orienteerus 18 saj esimesel poolel pigm lääne poole. Alates 18. saj
sattus tõkkepuu alla ja tõkkepuu kukkus talle pähe. nõudis kahju hüvitamist. Alama astme kohtud: kostja ei ole rikkunud ühtegi õigusnormi, ei ole käitunud õigusvastaselt. Riigikohus: ei, õigusvastasus seisnebki tervisekahjustuses ja midagi muud pole vaja. Erandid, millal on siiski õigusvastasuseks piisav vaid tagajärg, vaid on vaja ka mingi kohustuse rikkumist: kahju on põhjustatud tegevusetusega - A kaevab kraavi, B kukub sisse. A olil passiivne; kaudne kahjustamine - Nt: A müüb B-le relva, millega B laseb maha C. 52. Missugused on teo ebaõigsuse teooriate seisukohad ning missugust tähtsust nad omavad delikti üldkoosseisu puhul? Sellest lähtuvad VÕS 1045 p 4 ja p 6-8. Peame andma täiendava hinnangu kahju tekitaja käitumisele ja seejärel otsustama, kas see oli õigusvastane või mitte. Nt: tahtlik heade kommete vastane käitumine (p 8)
annaabi.ee 
