PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus ...
Suure-Kõpu Mõis Liisa Tamm Ajalugu · Mõis on asunud vähemalt aastast 1593; · Rootsi ajal Jacob de la Gardie käes; · 1624.-st aastast Valentin Schillingi valduses; · 1699. aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõ...
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Audru mõis Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Audru Mõis Keskajast pärinevat audru mõisa on esmamainitud 1449.aastal. Tollal oli ta Saare-Lääne piiskopkonnale kuulunud piiskopimõis. Liivi sõja järgselt ehk Poola ajal oli mõis riigi omanduses Rootsi ajal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa 1627. aastal von Thurnidele, kuid sama sajandi lõpul läks ta de la Gardie'de aadliperekonna kätte. Põhjasõja järgselt kinkis Vene Imperaator Peeter Suur mõisa 1725. aastal Andres von Drewninckile. 1807. aastal siirdus mõis Pilar von Pilchaude aadliperekonna valdusse, kelle kätte jäi ta kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa peahoone oli kõrgel soklil asetse...
Historitsism ja juugend 1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli li...
Kolga mõis Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid . ...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE Rauno Schubbe SÄREVERE MÕIS Referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Sisukord Sisukord.......................................................................................2 Hoone kirjeldus............................................................................3 Mõisa ajalugu...............................................................................4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii...................
Saaremaa Oti Mõis T EADAOLEVALT SAAREMAA VANIMA MÕISANA ON OTI (SAKSA KEELES PEUDORF) ERAKÄTESSE LÄINUD JUBA 14. SAJANDI ALGUSEKS. SIINSETEL VILJAKATEL JA TOLLAL TIHEDA ASUSTUSEGA MAADEL ONGI VÄLJA ANTUD MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK...
Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur...................................................
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema a...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................
Tapa mõis Fred-ingvar kirsipuu EP13 Tapa mõis rajati 17. sajandi teisel kümnendil ning asub praegusest Tapa linnast edelas. Arvatavasti 1810-1820tel püstitati klassitsistlik peahoone, mis oli Eesti üks kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, o...
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarh...
Villu Kunstiajalugu BAROKK, ROKOKOO, KLASSITSISM EESTIS JA KLASSITSISM Barokk Eestis 1629.aastal läks Eesti Rootsi võimu alla. Seda võib lugeda barokki alguseks Eestis. Pärast Põhjasõda jagunes barokk kaheks. Baroki kõige laialdasem levik Eestis oli Narvas, mis oli telrvenisti baroki stiilis. See oli Hollandi barokk. Majad olid pikema küljega tänava poole. Narva Tallinn Pärast sõda taastati Narva raekoda, millel oli väga paraadne sissekäik. Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss. Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis l...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Ungru loss (mõis) Referaat Õpilane: Haapsalu 2011 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................... 3 Ungru loss (mõis) selle asutamisest tänapäevani ........................................... 4 Ungru mõisast 19.sajandi algul....................................................................... 5 Kokkuvõte ...................................................................................................... 6 Kasutatud materjal ......................................................................................... 7 Lisad ............................................................................................................... 8 Referaat räägib Ungru lossist ja selle mõisast, millel on väga palju omanikke olnud. Selle omanik algul oli Gorris Herkel, kelle po...
EUROAKADEEMIA Kerly Aavik III kursus RIISIPERE MÕISA PEAHOONE Referaat aines ,,Seadusandlus projekteerimises" Juhendaja: E.Siraki Tallinn 201 Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvustatakse Riisipere mõisa peahoone ajalugu, selle praegust seisukorda ning on lisatud ka mõningased soovitused mõisaansambli kasutuseks. 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Nissi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Nissi valla territooriumile. Mõisa ehitati ka hulk kõrvalhooneid, millest enamik paiknes peahoonest lääne pool, kui mida pole praktiliselt säilinud (v.a. paar ümber ehitatud ja algse välimuse kaotanud rajatist). /1/ 2 1. Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur Esmakordselt mainitakse Riisipere m...
Keila Kool XI klass Andreas Viks RIISIPERE MÕIS Referaat Juhendaja: Tiina Veisalu Keila 2014 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Riisipere mõisa ajalugu ja arhitektuur......................................................................4 Hoone seisund..........................................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................................................7 Kasutatud allikad.....................................................................................................9 Sissejuhatus Tahaksin anda selles referaadis ülevaate Riisipere mõisa peahoone ajaloost ning selle praegusest seisukorrast. 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eest...
Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt ...
Keila Kool Danel Kungla 12.a Muuga mõis Referaat Keila 2010 Sisukord 1. Ajalugu - lk 3 2. Arhitektuur - lk 4 3. Mõisa rajaja - lk 5 4. Muuga mõis praegu - lk 6 5. Historitsism - lk 7 6. Kasutatud lehed - lk 8 Muuga mõisa ajalugu 1860. aastal ostis Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa, mis oli sel ajal väga halvas olukorras laostunud mõis. Neffi eesmärgiks oli uue mõisahoone ehitamine. Ehitada tuli uued kivist majandushooned, puhastada ja kraavitada heinamaid, ehitada telliseahi ja teisi ettevõtteid. Mõisahoone Muugas rajati pargitagusele põlluservale vanade pärnade taha. Maja ehitamine oli seotud paljude raskustega: maakoht oli keskustest kaugel, puudus veel ka Peterburi raudtee, aga palju tuli just sealt tuua, ning ei jätkunud oskustöölisi. Esialgne arhitekt pidavat olema Thomson, kes tegi mõisa plaani visandid ja arvestused detailselt. Kuid enne ehitustöid pidi Thomson s...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Ungru loss (mõis) Powerpointi esitlus Ungru mõis Koostaja: --- Juhendaja: -- Asukoht Kiltsi küla, Ridala vald, Lääne maakond Ehitise arhitektuur · Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (...
1. Historitsismi olemus ja liigid 2. Näiteid Tallinna historitsismi kohta (12 näidet) 3. Juugendi üldiseloomustus (koos näidetega) 4. Teatrite ehitus Eestis 20.saj algul 1. Historitsism mõne vanaaegse stiili jäljendamine, hakkas kujunema1820.-30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismile oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisam...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, k...
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
Kärde mõisa on esmamainitud 1532. aastal. 19-ndal sajandil Riias välja antud Heinrich von Hagemeisteri raamatus “Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands” (“Liivimaa valduste ajalugu”) selgub, et just sel aastal ostis Johann Rebuck 7000 marga eest Markus Pollilt Kardise (Kärde) mõisa. Sajandite jooksul nägi mõis paljusid erinevaid omanikke ja käis mitmeid kordi suurte summade eest käest-kätte. Juba 1527. aastal oli Rebuck ostnud krundi, millest hiljem sai Rippoka (Ripuka) mõis. Ostutehinguga liitis ta Kärde Ripukaga ühte. 1601. aastal müüs Riia kodaniku Martin Schulzi lesk (neiupõlvenimega Catherine Rebuck) mõlemad valdused 13 200 marga eest Joachim Wittingule. Viimase tütar andis maad oma abikaasale, Riia kodanik Jacob Friedrichsile, kellele need 1638. aastal ametlikult kuuluvaks kinnitati. 1639. aastal müüs Friedrichs Kärde koos Ripukaga Tartu kodanikule, kohtunik Samuel Akkerbaumile, kes need tühjalt ja kasutamata seis...
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
Viimsi Keskkool Saku mõis Nimi: Valerija Oja Klass: 6.c 22.09.2014 Sisukord Saku mõisast 3 Asukoht 4 Millega mõisas tegeledi? 4 Millised hooned mõisale kuulusid? 4 Omanikud 5 Tulekahju 5 Mis mõisast sai? 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Saku mõisast Saku mõisa mainitakse esmakordselt aastal 1622. Praeguseni säilinud kauni klassistliku hoone kavandas 19. Sajandi esimesel veerandil arvatavasti üks tolle aja kuulsamaid arhitekte Carlo Rossi. Saku vanaaegne nime oli Kaia, mis nimetati hiljem peremehe järgi Sack, aga talurahvas lisas nimele u-tähe. Kaiast kasvanud hiljem välja Kajamaa küla. Mõisas oli tol ajal ainult paar hoonet, mis hävisid Liivi sõja ajal. 3 Asukoht Saku mõis oli Harjumaale Keila kihelkonda ku...
Barokk Sõna ,,barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaa...
Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli ümbruskonnas barokkstiili uhkemaid näiteid. 18. sajandi keskel lasi tollane omanik Johann Ernst von Fock rajad ühekorruselise rokokoostiils peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. · 1793-1795 ehitati mõisahoone Gideon Ernst von Focki eestvedamisel ligi kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbaro...
Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone taastati vanade müüride põhjal 1730tel aastatel. Meieni on hoone säilinud 1782-85 arhitekt Johann Christian Mohri projekti järgi ümberehitatud kujul. Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. saja...
LEV TO LSTO I M BER 1910 BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA · TEOSTE PEAKANGELASEKS OLI TÕDE · LOOMING ON ENESETUNNETUSE JA ENESEKASVATUSE KÕRGEIM KOOL · HILISEM LOOMING MÕISTIS HUKKA ÜLDISE ELUKORRALDUSE USKUS SÜGAVALT, ET INIMENE ON SUUTELINE TÄIELIKULT MUUTMA NII ISEENNAST KUI KA MAAILMA TUNTUMAD TEOSED · ,,SÕDA JA RAHU" · ,,ANNA KARENINA" · ,,KAUKAASIA VANG" - KOKKU ILMUS EESTI KEELES UMBES 25...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KEHRA AJALUGU Referaat AUTOR: CHRISTOFHER ARKO KÖST TALLINN 2017 SISSEJUHATUS Autor valis selle teema, kuna on huvitatud, mis toimus kunagi linnas, kus elab ta ise. Ta oli küsitlenud inimesi, leidnud informatsiooni internetist ja nüüd seletab siin referaadis kõik lahti. Referaadi viimased kaks teemat on küsitletud inimestelt, kuna autor ise teab, et need kohad olid olemas, kuid ei tea, mis toimus seal. Ülejäänutel teemadel ta enam- vähem teab informatsiooni. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 KEHRA AJALUGU.............................................................................................................4 KEHRA MÕIS...........................................
Historitsism Historitsism tekkis romantismi mõjul 18401900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge histori...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi s...
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ai...
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljatei...
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...
Olustvere mõis Mõis rajati oletatavalt 16. sajandi keskel.1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis esinduslik peahoone (loss) valmis mõisas 1903. aasta paiku.Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi.Mõisakeskusesse suunduvad kolm teed - mõisaaia tagant kulgev ajalooline Paia-Viljandi maantee ning Olustvere raudteejaama suunduv tee kujundati kaunideks pikkadeks alleedeks. Olustvere alleed on Eesti ühed pikimad.Paia-Viljandi maantee äärne allee algab põhja pool raudteeülesõ...
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud ...
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ...
TVTG MAARDU MÕIS Sirely Kasela 11D Õp. Robert Ossipov Tallinn 2016 Maardu mõisast Maardu mõis on Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see pai...
Klassitsism Eestis I Sissejuhatus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses, muusikas, teatris), mis võttis eeskuju antiikajast ning rõhutas · lihtsust · selgust · reeglipärasust Klassitsistlik kunst toetub ka renessansskunstile. Lääne-Euroopas valitses klassitsism ligikaudu aastatel 17701830. 1770-1800 valitses varaklassitsism, 1800-1830 kõrgklassitsism (ehk ampiir). Eestis loetakse klasssitsismi ajaks aastaid 1780-1840. Ajalooline taust Eestis: Eesti oli osa Vene impeeriumist. 18.-19. sajandi vahetus oli kiire majandusliku arengu aeg. Arenesid kapitalistlikud majandussuhted, mõisnikud olid jõukamad kui varem. Eestis oli kaks tähtsamat keskust Tallinn ja Tartu. Tartu jaoks oli oluline, et seal 1802 taasavati ülikool. Ülikooli juures asus tegutsema ka joonistuskool (=esimene kunstihariduse omandamise võimalus Eestis!) Vene riigi pealinnas Peterburis rajati üsna suurejoonelisi klassi...
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa ajakirjast "Jugend",kus seda stiili propageeriti, ingliskeelses maailmas nimetatakse sama modernstiiliks ja prantsuskeel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must LAUPA MÕISA HÄRRASTEMAJA Referaat Õppeaines ,,Eesti arhitektuur" NTS1410 Tööstus- ja tsiviilehitus ER IV Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ...................... lektor Inga Raudvassar Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................
Keila Kool PUURMANI MÕIS Referaat Õpilane: Keila 2013 Sisukord Ajalugu 3 Mõisahooned ja park 4 Lisa 5 Kasutatud materjalid 6 Ajalugu Puurmani mõis (Schloß Talkhof) oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. On arvatud, et mõisasüdame kohal paiknes keskajal ordulinnus, mis on olnud nii ordufoogti kui ka -komtuuri residents. Siiski ei ole teada Kursi ordulinnuse täpset asukohta. Puurmani mõisa esimene omanik oli Buhrmeisterite ...
Lihula mõis Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. V...
annaabi.ee 
