Onu sureb ära. 8) Ta läheb maale aga sealne elu hakkab tüütama. Mõtleb elust, kritiseerib ennast, arutleb oma luuletuste üle. 9) Ta armastas üksi olla ja kodumaad vaadata. 10) Lenski kolib naabriks. Ta on heasüdamlik ja armastas ka lugeda, algul jätsid teised mõisnikud ja Onegin ta ükskõikseks, pärast hakkavad nad Oneginiga sõpradeks. 11) Onegin otsustab muuta oma suhtumist ellu, nad räägivad Lenskiga armastusest. 12) Onegin armub Olgasse, lihtsameelsesse ja kenasse tüdrukusse, siis tüdineb temast ja talle hakkab silma Olga õde, Tatjana. 13) Tatjana armastas ka lugeda. 14) Lenski ja Onegin Larinitel külas. 15) Tatjana armub Oneginisse, ta kirjutab Jevgenile kirja, ta ei oska vene keeles kirjutada. 16) Onegin sõidab soome. 17) Tatjana kiri pani ta mõtlema, pihib, et ei suuda end abieluga siduda. Talle ei meeldi abielu, 18) Tatjana nukrutseb 19) Lenski ja Olga on armunud 20) Tatjana nimepäev, Onegin ja Lenski vestlevad
Ta ei suuda vastu panna Onegini võrgutamisele, kuid hiljem unustab üldse tema olemasolu. 5. TEOSE ÜLESEHITUS, SÜZEE JA FAABULA 26aastane Jevgeni Onegin veedab oma aega lõbutsedes Peterburi kõrgkihtide seltskonnas ja nii päevast päeva. Ühel päeval saab tal sellest isu täis ja ta sõidab ära maale, kus ta kohtab Tatjanat, kes Jevgenisse armub. Samuti kohtab Onegin Lenskit ja neist saavad sõbrad. Lenski ja Olga tunnevad teineteist juba lapsepõlvest ja Lenski on Olgasse armunud. Onegin ei suuda aga ikka hoiduda mängimast inimtunnetega ja tahab Lenskile tõestada enda vastupandamatust. Niisiis, ta otsustab Olgaga natukene aega veeta. Onegin ei taha vastata teda armastava Tatjana tunnetele ja purustab neiu südame, mida ta hiljem kahetseb. Tatjana on oma tunnetes kindel ja saadab Oneginile kirja, milles räägib oma tunnetest, ja prantsuse keeles, milles saab paremini tundeid väljendada. Onegin aga ei vasta. Ühiskonna mõjutustel ja
Ta oli lähedane lihtrahvale, siiras(avaldas esimesena Oneginile armastust). Tatjana elas Onegini külmi õpetussõnu väga rängalt üle. Lenski: oli noor ja tulihingeline, kui ta kodumõisasse saabus. Hariduse sai ta Saksamaal, tema noor isiksus oli seltskonnas rikkumata. Südames vaid suur õnneusk. Naabermõisnikest oli ta vaimselt üle. Onegin ei hakanud õpetussõnu jagama, vaid leidis, et küll mees kord ise elus pettub. Lenski oli väga õrnahingeline, romantiliste unistustega ja armus Olgasse(Tatjana õde). Duelli võttis ta väga südamesse, elukatsumused polnud teda tabanud. Autor arvab, et temast oleks võinud saada suur luuletaja, samas aga ka tavaline provintsimõisnik. Ootamatusi ja ootuspärasusi Tatjana ja Onegini taaskohtumises: Kui Onegin Tatjanat pärast Peterburi naasmist kohtab, on Tatjana seltskonnadaam, keda väga hinnatakse(kõik mida Onegin Tatjanast varem soovis). Tema välimus ja käitumine on nii muutunud, et Onegin ei tunne teda äragi