Ta käskis oma alluvatel leida keegi, kes seda teha oskaks. Kuna ma seda oskasin, aga tähelepanu keskpunktis olla ei tahtnud, hakkasin ära kõndima. Kuid kutid lükkasid mu Anna ette. Pidin seda siiski tegema. Läksime järvele ja keset järve saime need raketid lastud. Alles tagasiteel hakkas Anna minuga rääkima. Kaldale tagasi jõudes tegin ettepaneku minna kivimäele vaatama, kes ja kuidas seal paugutab. Tahtsin kõigile näidata, et ega ma mingi tühikargaja ei oleole. Kutsusin Miku appi ning hakkasime pauku valmis panema. Järsku käis plahvatus, mida me oodatagi ei osanud. Kaugele ma joosta ei jõudnud, pidin kaotama oma kaks sörme ja kahest veel pool, muidugi pidin oma terve silma poolest nägemisest ka loobuma. Mikuga seetõttu ei juhtunud midagi. Anna oli minu pärast väga mures. Ta sidus kinni mu käe ning sundis mind jooma viina, mille tarvitamise ta tegelikult mul keelanud oli. Vahepeal oli sinna jõudnud ka isa, kes arvas muidugi,
annaabi.ee 
