sellist. Siis emal ei ole seda haigust, kuid see haigus võib olla pärinenud lapsele. Ja sääraseid juhuseid on palju. Suurem osa inimese elukäigust määrab siiski keskkond. Inimesed sünnivad enamvähem võrdsete võimalustega, aga keskkond kuhu me sünnime, paneb paika piirid. Piirid, milleks me võimelised oleme, kui palju me seal areneme ja kui suur on meie tutvusringkond. Ma arvan siiski, et tänapäeva ühiskonnas on elusaatuse määramisel suur roll juhusel, enam ei olenegi nii palju keskkonnast ja pärilikkusest. Koostaja: Helen Pihlak Klass: 10.
hulka Saaremaa ja Muhu loopealsete liikidest ähvardab tulevikus väljasuremine sel põhjusel, et nende elupaik on kadumas? Ajaloolised andmed loopealsete leviku ja suuruse kohta saime Eesti taimkatte suuremõõtmeliselt kaardilt, mille koostamist alustati Theodor Lippmaa ning jätkati Liivia Laasimeri juhatusel [8]. Tänapäevased andmed pärinevad pärandkoosluste kaitse ühingu poollooduslike koosluste inventuuri andmebaasist. Selgus, et loopealsete liigirikkus ei olenegi looalade praegusest pindalast ja sidususest. See seos oleks olnud eeldatav juhul, kui valitseks tavapärane tasakaaluline seisund liigirikkuse ja maastikustruktuuri vahel. Leidsime hoopis, et loopealsete praegune liigirikkus seostub 70 aasta taguse maastikupildiga ehk loopealsete pindala ja sidususega 1930. aastatel. See aga näitab, et meie kahanevatel looaladel lasub väljasuremisvõlg ehk teisisõnu: leidub liike, mis
annaabi.ee 
