Kui töötavaks kehaks on ideaalne gaas. 30. Millistest suurustest ja kuidas sõltub ideaalse soojusmasina kasutegur? Sõltub vaid soojendi T1 ja jahuti T2 temperatuuridest N = T1-T2 / T1 subscript ;) 31. Sõnasta termodünaamika II seadus soojusülekande suunast lähtuvalt. Soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale 32. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi korrastatusest lähtuvalt. Süsteem püüab minna üle korrastatud olekutelt mittekorrastatule. 33. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi oleku tõenäosusest lähtuvalt. Loodus püüab minna üle vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. 34. Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 35. Miks leiab Maal kasutamist Päikese energia, mitte aga Maalt ilmaruumi kiiratav energia ehkki need on arvuliselt sama suured?
näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%). Looduses pole kõik protsessid määratud vaid energia jäävuse seadusega. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab korrastatud olekust üle minna mittekorrastatud olekusse. Korrastatus väheneb osakestest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena. Loodus püüab üle minna vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat tööks muuta. Energial on tendents hajuda. Kvaliteetsem energia on see energia, mis tuleb kõrgematemperatuurilisemast reservuaarist. Entroopia (S) on suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks (mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia). Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. Mida ühtlasem on
printsiip Looduses kõik iseenesest toimuvad protsessid kulgevad kindlas suunas. Loomulikult ei mõelda siin suunda ruumis. Termodünaamika 2.printsiibi sõnastusi on mitu erinevat. Nad on kõik samaväärsed, kuid toovad esile nähtuste erinevaid külgi näiteks: 1) Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale 2) Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule 3) Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada ehk tööks muuta. Kvaliteetsemaks energiaks nimetatakse seda energiat, mis tuleb kõrgematemperatuurilisest reservuaarist. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nimetatakse entroopiaks. Iga iseenesliku protsessi tulemusena suletud süsteemid energia kvaliteet langeb. Entroopia on seda madalam, mida kõrgem on energia kvaliteet
printsiip mis kirjeldab nähtuste iseeneslikku kulgu looduses. Kuuma ja külma vee segunemine Õuna kukkumine puu otsast Õhupalli tühjenemine Tuba ei lähe korda iseenesest TD II printsiibi sõnastusi · Rudolf Clausius. Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · L.Boltzmann. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekutelt tõenäolisematele · Suletud süsteemis süsteemi entroopia kasvab. Entroopia - S · Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. · Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. · Entroopia on suurus, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab
MEHAANILIST TÖÖD TEHES: energia muundub tööks, töö muundub energiaks TD 1. ja 2. printsiip. Sõnastused, valem, selgitused 1. printsiip Süsteemile juurdekantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Q= U+A . 2. printsiip Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatavalt olekult mittekorrastatule. Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. (Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.) Millest sõltub gaasi töö isobaarilisel protsessil? Valem A=p*V Juurdeantav soojushulk Q jaguneb paisumise töö A=p*V ja siseenergia muudu U vahel. Mis on soojusmasinad? Too näiteid Soojusmasin on masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. Nt: Watti aurumasin, gaasiturbiin Millised sõlmed on vajalikud, et soojusmasin töötaks? Nende osade ülesanded Soojendi kus
Seda printsiipi ei saa tuletada, aksioom, see kirjeldab paljukordselt katseliselt kinnitust leidnud looduse omapära. Termodünaamika II seadus on statistiline seadus, mille kohaselt süsteemis kulgevad iseeneslikud protsessid oleku tõenäosuse suurenemise suunas. · Soojus ei saa minna iseenesest üle külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. · Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. ISOPROTSESS Isoprotsess on TD-line protsess, mille käigus üks olekuparameetritest p, V, T on jääv. Kui jääv on rõhk p, nimetatakse protsessi isobaariliseks, jääva ruumala V korral isohooriliseks, jääval temperatuuril T isotermiliseks. ENTROOPIA Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav füüsikaline suurus. Mida kõrgem on
annaabi.ee 
