Vanemuine
kultuurielus.
1956. aastal naases peale sundpausi teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle
juhtimisel tegutsevas teatris esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid,
ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus.
Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks.
Kaarel Ird juhtis teatrit 1956-1985.
Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich
Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias,
Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja
vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul
ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine,
juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo
Vilimaa.