2000. aastal oli atmosfääris 770 gigatonni süsinikku (1Gt = 1012 kg). Arvatakse, et see kogus kahekordistub 22. sajandi alguseks. Kliima muutub ka loomulike looduslike protsesside tulemusena. Paratamatu on, et vulkaanipursetega satub õhku tahma, tolmu ja väävliühendeid, mis vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja Maale jõudvat päikesekiirgust. Pärast tööstusliku saaste vähenemist Eestis ja IdaEuroopas, on Tartu ja Tõravere teadlased Viivi Russak, Hanno Ohvril ja Oleg Okulov täheldanud siiski atmosfääri läbipaistvuse paranemist. On veel teisigi kliimamuutuste põhjusi, mis näivad paratamatud inimühiskonna arengu taustal. Nii näiteks on suurlinnad soojuse oaasid, sest majade kütmisel eraldub õhku soojust. Ka autode heitgaasid võimendavad kasvuhooneefekti. Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi kümmekond külmapügalat vähem kui ümbruskonnas
tsemenditehase mõjupiirkonnas. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduse Instituut. Tartu. 3. Eesti Energiast. Juubeli aastad. Eesti Energia kodulehekülg. – Eesti Energia kodulehekülg [online] https://www.energia.ee/et/juubel/balti-elektrijaam-55 (15.05.2015). 4. Kaasik, M., Ploompuu, T. (2005). Põlevkivimaa rabad kasvavad metsa. – Eesti Loodus. Nr. 1. 5. Kaasik, M., Ploompuu, T., Ots, R., Meier, E., Ohvril, H., Okulov, O., Teral, H., Neiman, L., Russak, V., Kallis, A., Post, P. (2008). Growth acceleration of pinus sylvestris in bog stands due to intensifield nutrient influx from the atmosphere. – Oil Shale. Nr. 1, lk 75–93. 6. Kaasik, M., Ploompuu, T., Sõukand, Ü. (2003). Leelissaaste mõju Kirde-Eesti suurrabade ökosüsteemile ja atmosfäärse süsiniku sidumise võimele. – Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu, lk 64-71.
annaabi.ee 
