Vanaaja muusika
Tänu sellisele suhtumisele arenes välja rikkalik instrumentaarium (pillid) ja kutselise muusika seisus. Peamiseks lauludeks olid hümnid.
Lauldi harfi saatel, helirida oli 5 astmeline. Eksisteeris templiorkester, kus olid esindatud suurem osa pillidest, mida sel ajal üldse
kasutati. Vanaaja muusik oli nii laulja, tantsija, pillimees, luuletaja, näitleja ja dirigent.
Vana-Kreeka muusikaõpetus
Kreeklaste helisüsteem jaguneb oktaavideks. Oktaav koosneb 7 heliastmest. (Vanaaja muusika koosnes 5 heliastmest.) VanaKreeka
muusika käsitleb helisid seoses arvudega.
Mida arvas Pythagoros? Tema fikseeris esimesena matemaatilised suhted muusikaga. Ta arvas, et muuusikahelid alluvad kosmos
samade arvsuheteke ja seeläbi peegeldab muusika kogu maailma korraldust.
Mida arvas Aristonexos? Arvas, et rütmiõpetust on vaja süstematiseerida ja kõrgem otsustaja muusika üle on kõrv.
Plaaton