kui koensuum. Ta oksudeerib glukoos glukoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. +O2 (GOD FAD->FADH2) +H2O COOH-(HCOH)4-CH2OH +H2O2 POD on koostiselt liitvalk kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise ruhma heemi. POD kataluusib spetsiifiliste substraatide oksudeerumist. Reaktsiooni pohimotteline skeem on sellinne: POD Taandatud substraat +H2O2 Oksudeeritud substraat + 2H2O (varviline) Kaesolevas toos kasutatakse POD substraadina kaaliumheksatsuanoferraat(II) POD kataluusib selles Fe2+ oksudatsiooni Fe3+ -ks. Millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumtsuanoferraat(III) annab lahusele kollase varvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. POD 2Fe2+ +H2O2 +2H+ 2Fe3+ +2H2O Too kaik.
redutseerijaga. 55. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redokspotentsiaal ehk oksudatsioonipotentsiaal on keemilise elemendi voi uhendi tendents liita elektrone ja seetottu redutseeruda. Nernsti vorrand: E=E0 + RT/nF ln coks/cred Kus E0 standardpotensiaal (V); n reaktsioonist osavotavate elektronide arv; F Faraday arv; R gaasi universaalkonstant (8,314 J/Kmol); T temperatuur (K); Coks ja Cred oksudeeritud ja redutseeritud vormi molaarne kontsentratsioon (mol/L). Redokspotentsiaalide abil on voimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda voimaldab maarata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda.Redoksreaktsioonide osatahtsus organismide elutegevuses ja kogu biosfaaris on vaga suur. 56. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon on metalli havimine. Korrosioon on iseeneslikult kulgev oksudatsioon. On redoksreaktsioon. Toimub ohus, vees ja pinnases.