2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine ! Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul( Li, K, Be, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb) N. Fe pluss HCl Fe(2)Cl2 ja H2 eraldub --------- TOIMUB Cu pluss H2SO4(lahjendatud) ----------------- REAKTSIOON EI TOIMU Teise rühma kuuluvate metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam
Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse. Lämmastikhape NHO3 on tähtsaim lämmastikuühend Füüsikalised omadused: 1) värvuseta 2) terava lõhnaga 3) vedelik 4) "suitseb" 5) tihedus on 1,53 g/cm3 6) keemistemperatuur 86 oC 7) 68% - line tavaliselt Keemilised omadused: On tugev hape, sest dissotseerub täielikult, väga tugev oksudeerija. HNO 3 ® H+ + NO3- Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (peale kloriidide ja sulfaatide) Nenede reaktsioonide poolest on ta sarnane teiste hapetega. NB! Erandlikult on reaktsioonid metallidega, mille puhul ei eraldu H 2 ja reageerida võivad metallid sõltumata pingereast. Cu + 4HNO3 (konts.) => Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 3Cu + 8HNO3 (lahj.) => 3Cu(NO3) + 2NO2 + 4H2O
· Vahetusreaktsioon. 9. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone! · Vahetusreaktsioonide vorrandites on lahteainete ja reaktsioonisaaduste valemite ette koefitsentide maaramine lihtne. Redoksvorrandite vordsustamine tavaliselt nii holpsasti ei toimu ja selleks kasutatakse jargmist viisi: · Maaratakse nende elementide oksudatsiooniaste, mis reaktsiooni kaigus muutub · Koostatakse vorrandid (see annab ka teada, milline element on redutseerija, milline oksudeerija) · Et oksudeerija poolt liidetud elektronide arv vorduks redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga · Vee molekulide arv maaratakse vorrandi tasakaalustamisel. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine · Koostame redoksvorrandi vase reageerimise kohta lahjendatud lammastikhappega, kui reaktsioonisaadusteks on vasknitraat ja lammastik(II)oksiid. 1) Kirjutame reaktsiooni skeemi ja maarame elementideoksudatsiooniastmed Cu0 + HINO3 -II CuII(NO3)2 + NIIO-II 1 -6 Vase o
III, halogeenidel I. Polaarse kovalentse sidemega uhendis on elektronegatiivsemal elemendil negatiivne oksudatsiooniaste. IV II -IV I CO2 CH4 Mittepolaarne kovalentne side ei anna seotud elementidele laengut. I -I -I I H-CC-H 53. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Redoksreaktsioonide tasakaalustamise pohimote: liidetud ja loovutatud elektronide arvud on vordsed. oksudeerija ja redutseerija maaratakse oksudatsiooniastme muutuse jargi. Poolreaktsioonid on redoksreaktsiooni osad, mis iseseisvalt ei eksisteeri. Poolreaktsioonis osalevad redutseerija ja oksudeerija moodustavad redokspaari. Fe 2+ (aq) Fe 3+ (aq) + e- redokspaar Fe3+ / Fe2+ 54. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad (redutseerijad)? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui ANOODI suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal.
t asendab valemis kahte vesinikku, jarelikult on tema o.a II. Maarame lammastiku o.a. lammastikhappes: vesinikul I, kolmel hapniku aatomil on 3*(-II)=-6, et o.a. summa vorduks nulliga, peab lammastiku o.a. olema V. Lammastikoksiidis on lammastiku o.a II (sest hapniku o.a. on –II). Seega: Cu0 → CuII, NV→ NII 2) Koostame nuud vorrandid, mis naitavad elektronide uleminekut: Cu0 – 2e- = CuII (redutseerija Cu0) NV + 3e- = NII (oksudeerija NV) 3) Et loovutatud ja liidetud elektronide arv oleks vordne, korrutame esimest vorrandit 3-ga, teist 2-ga: 3Cu0 – 6e- = 3CuII 2NV + 6e- = 2NII 3Cu + 2HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO Vorrandist nahtub, et lammastikhapet kulub ka vasknitraadimoodustamiseks, 3 mooli Cu(NO3)2 saamiseks kulub 6 mooli NHO3,jarelikult kulub uldse kokku 6+2 mooli HNO3: 3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO 4) Vorrandi vasakul poolel on 8 vesiniku aatomi sumbolit, selle arvelt tekib 4 mooli vett:
annaabi.ee 
