ehk aadikhappeks. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, vois, riknenud olles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena naiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Varvuseta, terava lohnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse etaanhapet: butaani oksudatsioonil ja etanaali kataluutilisel oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni valmistamiseks.
Katabolism-kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. Otsene e direktne kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel kalorimeetri abil( soojusisolatsiooniga ruum). Kaudne e indirektne mõõtmine kalorimeetsia põhinev organismis poolt kasutatud hapniku hulga mõõtmisel . Hapniku soojusväärtus( hap iku kaloriekvivalent)- suurus, mis näitab kui palju vabaned soojust 1 l hapniku kasutamisel bioloogilisel oksudatsioonil. 1 g glükoosil vabaneb 4. Kcal 1 g valgul vabane 4 kcal 1 g triloleiini vabaneb 9 kcal Douglase-Haldane meetodi puhul mõõdetakse nii tarbitud O2 kui äraantud CO2 hulgad. Põhiainevahetust mõõõdetakse hommikul, ärkvel oleval normaalse kehatemo lamaval isikul indiferenrtse toatemp juures(18-20) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. ELEKTROKARDIOGRAAFIA Südamelihasel eristatakse kontraktiilseid(töömuskulatuur) ja erutustekke ning
Mitmealuseliste karboksüülhapete molekulides on mitu karboksüül rühma. Karboksüül hapete nimetus tuletatakse süsivesiku nimetusest, milles molekuls on niisama palju c aatomeid, lõppu happe abil, CH4 (metaan) HCOOH (metaanhape); CH3CH3 CH3COOH (etaanhape) 1. Karboksüül hapete saamine. Karboksüülhapete üldiseks saamisviisiks on orgaaniliste ühendite oksutatsioon. 1)alkaanide katalüütilisel oksudatsioonil tekivad karboksüül happed. Tööstuslikult toodetakse sel viisil butaanist etaan hapet. Areenid Ehk aromaadsed ühendid. Need on tsüklilised ühendid., see tähendab et süsiniku ahel on sulgunud, kõige tuntub esindaja on benseen. Keemia tööstuse põhi tooraine. C6H6 plahvatus Page 18 ohtlik, mürgine, iseloomuliku lõhnaga. Põleb tahmava leegiga
oleva orgaanilise srinteesitud orgaanilisi r-ihendeid, kuid loomad aine lagundami- saarvad energia toidus esinevate orgaaniliste sel. ainete oksudatsioonil (joon. 1.2.). Organismid mitte uksnes ei vota viiliskesk- konnast energiat vastu, r,aid ka vdliutar..ad seda. NAiteks eraldaverd soojusenerS;iat koik organis-
annaabi.ee 
