METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega
Al.juhtide ühendused – Al.juhtide ühendamiseks kilbi või muu seadmega tuleb paigalduskohal piisavalt ruumi jätta. Al.juhtide liidete valimine: -Juhtide temperatuurid tavakoormusel ja lühise puhul -Juhtide materjal ja ristlõiked –Keskkonnanõudeid - Al. pinna oksüdeerimine- Külmvoolavus- soojuspaisumine -galvaaniline korrosioon. Al.oksüdeerimine – al.pind oksüdeerub ja oksüdeerunud kiht saavutab juba mõne minutiga elektrilise ühendust häiriva paksuse … oksiidkiht on väga tugev ja on halb el.juhtivus…. Parim viis oksiidikihi eemaldamiseks on ühendavate al.pindade määrimine kaitsemäärega ja terasharjaga harjamine läbi määrdekihi. Peale harjamist pühitakse eraldunud oksiidikiht ja määre maha. Külmvoolavus – kui al. jääb piisavalt suure koormuse alla, tekib külmvoolamine ehk al. valgub sellesse suunda, kus survejõud on kõige väiksem. Soojuspaisumine – kui temperatuur tõuseb, on al
Kasut peam pooljuhttehnikas. Tina(Sn) (inglistina)- lihtainena hõbevalge läikiv metall. Vana egipt tõid seda pronksi(ajaloo. vanim tehismet.) valmistamisex. Praegu suurimad maardlad: Malaisis, Indoneesia, Tai, Boliivia, Austr. Õhus ja vees tina püsiv. Raske läikiv metall, plastne L.ihtainena looduses ei esine, küllaltki haruldane, aga mitte hajutatud. Ühendites o.a peam 2 ja 4. Õhus ja vees toatempil püsiv- pinnal oksiidkiht. Kloriidid on tähtis hallogeenühend. SnO2-värvitu kristallaine,tekib tina kuumutamisel õhus, püsiv nii hapete kui leeliste lahustes, kasut kiledena, klaasitööstuses, emailide ja glasuuride samisel. Ühendid: SnO- mustad kristallid.saadekse kaudselt, kasut soolade saamisel, musta pidmendina käsitöös, katalüsaatorina. SnH4 - värvitu väga mürgine gaas, ebapüsiv. SnSO4 . Kasut- ligi 60%sulamitena. Biotoime: vajalik mikroelement, (inim ja
annaabi.ee 
