Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Keskkonnakeemikud ei vaevu neid seetõttu eristama kasutavad üldist valemit NOX "Naerugaas" N2O on teistest vähem mürgine ja teda vaadeldakse ka keskkonnakeemias eraldi. Lämmastiku oksiidid Lämmastiku oksiidid On tuntud kõikide oksüdatsiooniastmetega ja enamgi veel. Sulgudes on väga ebapüsivate ühendite valemid NI O NIIO (NIII O ) NIVO NV O
teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks Mõisted · Murend monoliitse kivimi · Mineraliseerumine lagunemisel moodustunud orgaaniliste ainete lagunemine tükiline materjal, mis on väga lihtsateks mineraaliühenditeks erineva peensusastmega (CO2, H2O, NH3, oksii-did). Mineralisat-sioonil vabaneb · Mullatekketegurid on jagatud energia, lagu-neva aine kaheks: passiivseteks struktuur lihtsustub ja mass (lähtekivim, reljeef ja aeg (mulla vanus) ja aktiivseteks (kliima, väheneb. organismid ja inimtegevus) · Huumus maismaal toimuva · Mulla mineraalne osa mulla orgaanilise aine lagunemise
korda aatomitevahelistest keemilistest sidemetest ja happe- ja leelisekindlus. Mõned neist (MoSi2) ei kristallivõre struktuurist. oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °C- Rasksulavad ühendid jagatakse hapnikku sisal- ni. davaiks ja hapnikku mittesisaldavateks ning kombi- neerituiks, s.o. nad koosnevad mitmest ühendist. Segakeraamika Hapnikku sisaldavad rasksulavad ühendid on oksii- Segakeraamika aluseks on kahe või enama rask- did. Hapnikku mittesisaldavad rasksulavad ühendid, sulava ühendi segu. Tüüpilisteks segakeraamika mida kasutatakse tehnokeraamikas, on karbiidid, esindajateks on karbonitriidid, oksinitriidid jne. boriidid, nitriidid ja silitsiidid. Karbonitriidid on karbiidi ja nitriidi baasil tard-