Aleksander Suur
Kartmatult
üritas suur väejuht oma saatusest suurem olla
ja vaenlasi mehisusega lüüa, arvates, et
julgete jaoks ületamatuid tõkkeid ei
eksisteeri, nagu ka argpükside jaoks polevat
ühtki õigustust.
On teada juhtum, mil noor kuningas sõdis oksidraaklaste maal. Kui algas tormijooks vaenlase
kindlusele, ronis Aleksander makedoonlaste esimeste hulgas müüridele, kui äkitselt murdus
redel. Aleksander jäi üles müürile. Ta hüppas kindlusesse otse põgenevate vaenlase
sõjameeste keskele ja sai lahingus raske sõjanuia löögist rinda ja kaela rängalt haavata. Ainult
imekombel õnnestus päralejõudnud Makedoonia sõjameestel, kes kuninga elu pärast hirmu
tundes kindluseväravad raevuka tormijooksuga maha olid murdnud, oma valitseja päästa