Maailma mullad
Oksasmetsavööndile
ongi kõige iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub ja metsakõdule (O) järgnevad kohe
leet(E)- ja sisseuhtehorisont (B). Horisontide järgnevus alates mullapinnast: O-A-E-B-C-D
3. Lehtmetsade mullad
Lehtmetsad levivad seal, kus talved on pehmemad. Erinevalt okasmetsadest ei toimu lehtmetsa muldades tüseda
kõdukihi teket, sest soojem ja niiskem kliima soodustab lagunemist. Kuigi lehevaris langeb maapinnale igal
sügisel, ei teki seda koguseliselt okkavarisest sugugi oluliselt rohkem, sest lehtpuud vajavad enam valgust ja
kasvavad hõredamalt kui okaspuud. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohke kui okkavaris.
Vähem happelises lehekõdus toimub aktiivne bioloogiline tegevus, kuhu erinevalt okkakõdust on kaasatud
vihmaussid ja bakterid. Seetõttu laguneb kevadeks peaaegu kogu varis ja tekib korralik huumushorisont, mis
omakorda seob toiteelemendid väljauhtumiskindlalt mulda. Kuna lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid ei ole