Lühijutt
Ka
Adrienne'il olid kastanpruunid juuksed, ta silmad olid hallikasrohelised ning keskpäevane
päikesevalgus muutis ta veel kaunimaks.
,,Kas peatume siin või lähme edasi? Kaardi järgi peaks varsti tulema üks lagendik," lausus
Erik. Adrienne mõtles korra ja vastas: ,,Jääme siia, mulle meeldib siinne loodus, pealegi mul
on kõht tühi." ,,Sinu tahtmine sündigu," ütles Erik ning pani koti maha. Adrienne võttis samal
ajal plekktassi ning täitis selle karske ojaveega. Ka Spencer tahtis sõõmu, ning lürpis keelega
natuke ojast. Spencer jalutas eemale oma asju ajama. Erik kaevas väikse augu, pani sinna
hagu ja pani tule otsa. Seejärel pani ta potti Adrienne kogutud vett ja pani vee sisse kaks
kinnist pakki matkatoitu. Enne kui vesi keema läks kuulis ta lähedalt Adrienne'i vaikset
appikutset. Erik läks vaatama ning nägi, et Adrienne on liiga lähedale astunud ühele mustikaid
söövale karule ning karu piidleb nüüd Adrienne'i