Antoine de Saint-Exupéry
Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1934).
Käesolev valik järgib "valguspunkte" selle piloodi teostes, kes kogu elu otsis tõelist inimsust.
Lõpmatuse dimensioonidega silmitsi seistes jääb sõelale see, mida inimene suudab armastaja
ja sõbrana. Nii avastas Saint Exupéry "kaevu kõrbes" ja tuleviku teetähisena inimese, kelle
olemasolu seisneb aeglaselt sündimises. Tähede naabrus õpetas öölendurile mõistma maad ja
seda kõige oivalisemat, mida maal pakkuda on, seda, mida ei saa rahaga mõõta. Siiski, ka
särav asi, mille ainsaks püüdeks on vabastada inimene kulumisest, kaotaks end mõttetuses
ilma suunatuseta absoluudile. "Kui ma elan sõja üle, jääb mulle ainult üks probleem: mida ma
suudan mida pean ma inimestele ütlema?... Kuidas andma neile vaimset mõtet?"
Saint Exupéry ei elanud sõda üle, ta ei pöördunud tagasi luurelennult 31. juulil 1944. Temast
ei leitud mingit jälge.