Elektrivool
m – mass(kg)
k – antud metalli elektrokeemiline ekvivalent (kg/c)
I – voolutugevus(A)
t – aeg(s)
k on antud tabelis 17. Lk 134
(Al3+) – 0,093 mg/c (Ni2+) – 0,30 mg/c
(O2-) – 0,0829 mg/c (Zn2+) – 0,34 mg/c
(Ag1+) – 1,118 mg/c (Cu2+) – 0,33 mg/c
(Cr3+) – 0,18 mg/c (H1+) – 0,0144 mg/c
Elektrivool gaasides
Tavalised gaasid elektrit ei juhi. Gaase saab muuta juhtivaks neid oiniseerides (soojendades,
UV-kiirguse mõjul). Elektrivool gaasides jaguneb 2-ks: sõltuvaks ja sõltumatuks
gaaslahenduseks. Sõltuv gaaslahendus sõltub ionisaatori olemasolust. Piisavalt kõrge pinge
korral ei ole ionisaator enam vajalik, vaid tekib nn. Põrkeionisatsioonn.
Joonis 3 - Nt. e- põrkgab kokku o-gaasi aatomiga tekib
positiivne ioon ja elektron.
Joonis 3
Gaaslahendus tekib gaaslahendustorudes.
annaabi.ee 
