Eesti muinasaeg - ajalugu
Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed.
Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka
sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma
konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed
linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr
muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad,
kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted.
f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima
raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised
tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu
põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne
kalmesse asetamist purustatud. Kasutusele tulid sõrmused ja sõled, kanti
kaelavõrusid ja keesid. Relvi leitud vähe, kõige olulisim oli oda. Eliit ja
lihtrahvas, alamate maksustamine
annaabi.ee 
