Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
talupoeg; ka praegu saab rahvuslik haritlaskond tõsiselt tugeda vaid temale. Kõik
seni riiklikul ja rahvuskultuurilisel alal saavutatu on— maalt pärit oleva eesti
haritlaskonna töö, kes noorusaastate juurtega veel terves maamullas,
immuniseeritud maa vaimsusega aatelageda linna haiguste vastu.
Maa on saanud nüüd ka kõikjal üle maailma tähelepanu keskuseks, mitte üksi
agraarriikides, vaid isegi tööstusmaades, koguni Inglismaal, kus maa on kord
toodud armetuks ohvritalleks linnale, tööstusele. Maalt otsitakse tuge, stabiilsust.
Talupojaseisuse sotsiaalset tähtsust nüüdisajal, eriti Kesk-Euroopa agraarriikides
— peab tõtt tunnistama — on vahest kõige õigemini osanud esile tõsta ja
valgustada saksa rahvussotsialismi teoreetikud, kus — Saksas — viimane
revolutsioon oli rajatud just talupoja aktiviseerimisele ja vabastamisele, — et teda
taas orjastada riigile. Ning just uued agraarriigid, enamikus (peale Poola ja
annaabi.ee 
