Piibel kui kirjandusteos
Vana Testament kirjutati vana-juudi e heebrea keeles; Uus Testament aga kreeka
keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks.
Vana Testament jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimese
pattulangemisest, Iisraeli (Jumala poolt välja valitud) rahva ajaloost ja
prohvetikuulutustest. Sinna kuulub ka Laulude raamat, mis sisaldab endas vanu
hümne ja palveid Jumala poole, Koguja raamat jne.
Uus Testament jutustab eelkõige meie päästja, Issanda Jeesuse Kristuse sünnist ja
elust, tema ohvrisurmast patuse inimkonna eest ning ülestõusmisest. Jeesuse
Kristuse õpetust nimetatakse evangeeliumiks. See kreeka keelest pärinev sõna
tähendab "head sõnumit". Evangeeliumi sisu on kokku võetud Johannese
evangeeliumi 3. peatüki 16. salmis: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta
oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid
et temal oleks igavene elu!" Uues Testamendis on ka apostlite kirjad, mis on Jumala